Galerii: Haabersti ristmik valmib ilmselt oodatust palju varem ({{commentsTotal}})

{{1511887680000 | amCalendar}}

Tallinna Haabersti ringtee ehitustööd on läinud oodatust kiiremini ning tõenäoliselt valmib uus, kahetasandiline ristmik oodatust tunduvalt varem. Teisipäeva öösel avati taas Paldiski maantee linnast väljuv suund.

Rocca al Mare ring ehk Haabersti ristmik on olnud aastaid kõige õnnetusterohkem ristmik Eestis. Kuna ristmik on olnud äärmiselt ülekoormatud, ehitatakse sinna 20 miljoni euro eest viadukt ja jalakäijate tunnelid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praeguse seisuga on ehitaja graafikust ees. Haabersti ringi tööde lõpptähtaeg on järgmise aasta septembris, kuid tegelikult saavad autod hakata kasutama seda ristmikku tunduvalt varem - juuni lõpus või juuli alguses. Pärast seda jäävad teha vaid väiksemad tööd, näiteks haljastus.

"Igal juhul peab saama liikluse avatuks enne 1. septembrit. Uue õppeaasta alguses on vanemad närvilisemad, liiklust rohkem ja siis ei tohiks siin olla enam selliseid piiranguid, mis närvilisust juurde annavad," ütles Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.

Teisipäeva öösel avati Paldiski maantee linnast välja viival suunal. See tähendab, et nüüd töötab ring nagu enne ning selle kaudu saab sõita nii Paldiski maanteele, Ehitajate teele kui ka Rannamõisa teele.

Väikest, ajutisena mõeldud ringteed, mille kaudu sõideti Rannamõisa teele, ei olnud enam vaja ja see pandi kinni.

"Liiklemine on läinud hõlpsamaks ja läheb selle nädala jooksul veel iga päevaga, sest viimased asfalteerimistööd, mida sellel ristmikul õnnestub käesoleva aasta jooksul teha, lõpevad sel nädalal," rääkis Vesiallik.

"Me plaanime Paldiski maanteel saada valmis liiklemise hõlbustamiseks vajalikke suundi, seetõttu on kindlasti aasta lõpuks siin palju mugavam liigelda," lisas ta.

Viadukt avatakse autodele tuleva aasta mai lõpuks.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: