Riik uurib, kuidas panna miinimumpalgal juhatuse liikmed makse maksma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Lee Jae-Won/Reuters/Scanpix

Viimastel aastatel on tunduvalt kasvanud selliste juhatuse liikmete arv, kelle palk on minimaalne, kuid kes saavad kuus tuhandeid eurosid dividenditulu. Riigile tähendab see suurest hulgast maksurahast ilmajäämist ja seepärast otsivad maksuamet ja rahandusministeerium probleemile lahendust.

Maksuameti andmetest ilmneb, et eelmisel aastal oli selliseid juhatuse liikmeid, kes palka ei saanud ja võtsid selle asemel ainult dividende, 1430 ning nende keskmine kuusissetulek oli 9168 eurot. Veel kaks aastat varem oli see summa 7402 eurot kuus ja saajate hulk üle paarisaja võrra väiksem.

Selliseid juhatuse liikmeid, kes said miinimumpalka või veelgi vähem, kuid võtsid dividende, oli mullu 720 ja nende kuine keskmine dividenditulu jäi 5168 euro juurde. Kahe aasta eest oli selliseid isikuid poolsada ja dividendisumma 4537 eurot kuus.

Kasvanud on nendegi hulk, kes saavad palka üle miinimumi, aga alla 80 protsendi oma tegevusala keskmisest ja lisaks dividende - eelmisel aastal oli neid 1083 ja kaks aastat varem 889. Nende kuine dividenditulu oli mullu 5185 eurot ja kahe aasta eest 4739 eurot.

Riigil jääb sellise tulusaamise viisi tõttu saamata kümneid miljoneid eurosid sotsiaalmaksu, kuid juriidiliselt ei ole tulu dividendidena teenivate juhatuse liikmete käitumisele võimalik midagi ette heita.

Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles ERRile, et teema on ministeeriumis laual ja valminud on üks võimalik lahendusvariant, millega tegelevad nii nemad kui maksuameti inimesed.

"Praegu me seda lahendust avalikult kommenteerida ei soovi. Tuleme selle asjaga välja siis, kui on õige aeg ning vajalikud numbrilised ja juriidilised analüüsid tehtud," sõnas Suutre.

Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on iga juhtum erinev ja alati peaks eristama aktiivset tulu passiivsest.

"See teeb ka keerulisemaks ühtse standardi loomise, mis kõigile sobiks ja oleks õiglane. Pigem näemegi seda riigi ja ettevõtjate vahelise kokkuleppena, et kustmaalt on asi korras. Kui selline kokkulepe oleks paigas, siis oleks ettevõtjatel lihtsam järgida reegleid kui ka maksuametil järelevalvet teostada," tõdes ta.

Sel teemal kirjutas ka esmaspäevane Äripäev.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: