Jahikorraldajad on seda meelt, et suurem osa jahituristidest on äärmiselt seaduskuulekad ja võtavad kindlasti omaks ka siinse jahieetika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ornitoloogiaühing aga on veendunud, et veelinde päästab tapatalgutest vaid jahisaagi jahikaardile kandmise kohustuse ja päevalimiidi kehtestamine.

Läänemaal juba aastaid tegutsev jahikorraldaja Hugo Peterson meenutab, et temal on olnud väga kaua aega tagasi probleem itaallasest linnukütiga, kes kasutas elektroonilist peibutusvahendit.

Pärast seda oli jutt lühike - kas jääb peibutus majautuskohta maha või rohkem enam jahile ei lähe. Aastas umbes sadat jahituristi võõrustav Peterson peab külaliste täiendavat harimist piisavaks sammuks, et üksikuid tapahimuga kimpus olevaid jahimehi ohjeldada.

"Ma arvan, et see probleem ei ole suur. Kui vaadata, kui palju on jahte kontrollitud, siis mind ennastki on hooaja jooksul 10-15 korda kontrollitud ja siiani ei ole avastatud ühtegi rikkumist. Mul on tunne, et üksikjuhtudest on tekkinud suur probleem," rääkis Peterson.

Eestit külastab aastas keskmiselt 600-800 linnujahituristi. Ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist Meelis Uustali sõnul ei peaks Eesti end reklaamima kui riiki, kus saab piiramatult veelinde küttida. Jahimeeste selts on limiidi kehtestamise vastu.

Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et administratiivsed meetodid ja pidev ülereguleerimine jäägu nõukaaega, sest nõukogude ajal me juba proovisime seda. "Oli periood, kus küttimismahud kehtestati ja need kukkusid haledalt läbi."

Korts kinnitab, et koos järelevalveasutustega peetakse musta nimekirja. Seadust rikkunud välismaistel jahimeestel Eestisse jahile enam asja ei ole, sest jahitunnistus võetakse ära.

Ornitoloogiaühing jätkab kohtumisi riigikogu fraktsioonidega, et veenda saadikuid veelindude päevase küttimislimiidi ja saagi jahiloale kandmise kohustuse vajalikkuses.