Prügikoristusaktsiooniga on tänaseks liitunud riike nii Aasiast, Araabiast, Aafrikast, Euroopast kui ka Ameerikast. Liitunud on riike, kus paljudel inimestel puudub juurdepääs jäätmekäitlussüsteemile, samuti on sõjalises konfliktis olevaid riike nagu näiteks Süüria, Afganistan, Iraak, Jeemen ja Ukraina.

"See on võimalik vaid tänu sellele, et nende riikide koristustalgute juhid usuvad, et läbi positiivsete algatuste saab muuta ka ümbritsevat maailma," rääkis Maailmakoristuse juht Eva Truuverk.

15. septembri hommikul Uus-Meremaalt algav ja ca 30 tunni pärast Hawaiil lõppeval koristusaktsioonil hoitakse silma peal Tallinna Ülikooli fuajeesse ehitatud staabist. Umbes 200 staabiliikme ülesanne on koguda riikidest infot, olla tiimidele üle maailma abiks ja neid nõustada.

Iga riigi koristustalgu, prügi kokku korjamise ja edasise prügi käitlemise korraldamise eest vastutab selle riigi koristustiimi juht ja meeskond, kes on läbinud liidriakadeemia, mille programm on koostatud Eesti koristustalgute mudeli kui ka erinevate riikide parimate praktikate põhjal.

Eva Truuverki sõnul ei lõpe 15. septembriga veel Maailmakoristuspäeva töö, sest koostamisel on Keep it Clean Plan, mille sisendiks on ülemaailmne prügikaardistamise andmebaas ning mis annab riikidele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.