Vastavasisulise korralduse eelnõu esitas välisministeerium valitsusele heakskiitmiseks. Leping tagab inimestele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustuse.

Eestis elaval isikul on seega lepingu alusel võimalik saada pensioni ka Valgevenest ja tal on õigus esitada pensionitaotlus sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil ta elab.

Kui inimesel puudub pensioniõiguse tekkimiseks nõutud vajalik kindlustusperiood, mis näiteks Eesti vanaduspensioni puhul on 15 aastat, on lepingu alusel võimalik Eesti kindlustusperiood liita Valgevene kindlustusperioodiga.

Sellisel juhul arvutab kumbki lepingupool enda poolt makstava pensioni suuruse kogu kindlustusperioodist vastavalt oma riigis omandatud kindlustusperioodile.

2017. aasta alguses elas statistikaameti andmetel Eestis umbes 11 800 valgevenelast. Tuues võrdluseks juba kehtiva sotsiaalkindlustuslepingu Ukrainaga, siis ukrainlasi elas samal aastal Eestis ligi 23 200.

Vanuse järgi oli 2017. aasta alguses 65-aastaseid ja vanemaid valgevenelasi 53 protsenti, pensioniealisi 56 protsenti.

Võttes aluseks Ukrainasse lepingu alusel makstava pensioni keskmise suuruse ning arvestades rahandusministeeriumi pensioniindeksi prognoosi, oleks 2020. aastal Valgevene pensionisaajatele keskmine määratud pension 227 eurot ning 2023. aastal 261 eurot.

Seega arvestades, et pensioni saajaid on esimesel lepingu jõustumise järgsel aastal hinnanguliselt 100, oleks pensioni väljamaksmise kulu 2020. aastal 272 400 eurot. Prognoositavat pensioni saajate arvu ja pensioni suuruse kasvu arvestades oleks kulu 2023. aastal hinnanguliselt miljon eurot.