See arv on ka piiriks, kui palju abivajavaid vastu võtta suudetakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ranna Rantšo farmiloomade turvakodu alustas ametlikult mullu kevadel, kuid hättasattunud loomi aidati seal ka varem. Siin on kitsi, hobuseid, lambaid, jäneseid, linde ja teisi.

"Tegelikult mina ei näe üldse vahet, et kas on kass, koer, kukk, kana, siga, lammas. Kõik loomad on omamoodi toredad ja nad võivad õppida igasuguseid trikke. Kui inimene suhtleb nendega igapäevaselt nad kiinduvad inimesesse, käivad samamoodi sul järgi, ootavad sinult süüa ja paid," ütles Ranna Rantšo perenaine Ande Baikov.

Jõudumööda otsitakse loomadele uusi kodusid, kuid enam kui 300 asukat on varjupaiga võimete piiriks. Abiks on näiteks toidulaod, mis annetavad müügiaja ületanud puuvilju, kuid heinaga on talvel keeruline.

"Nüüd on hakkanud tulema meile toetajaid, oleme ka annetusi kogunud ja kuna see heina-aasta on tänavu hästi keeruline ja mingid sügisesed kokkulepped ei kehti, siis nüüd peamegi vaatama, kuidas heina juurde saab osta ja kevadesse välja tulla. Keeruline on, ei ole midagi niisama. Ikka hommikust õhtuni tööd ja kogu aeg pea peab mõtlema ka, et kust saada lisaraha," rääkis Baikov.

Baikovi sõnul on uute asukate sotsialiseerimisel abiks teised varjupaigas elavad loomad.

"Nad harjuvad enne selle loomakarjaga, kes neid ümbritseb ja siis nad vaatavad, et kui teised usaldavad, siis ma võin ka usaldada. Mõnega läheb natuke kauem, mõni on nädal, mõni on kaks kuud, mõnega - hobusega, läheb aasta," sõnas Baikov.

Baikov ütles, et sageli tuuakse loomad varjupaika siis, kui mõni väiketalu on sunnitud oma tegevuse lõpetama. See on tema sõnul ühtlasi märk maaelu hääbumisest.