Kiiruskaamerate vahelisel lõigul kihutamise eest veel trahv ei ähvarda ({{commentsTotal}})

Kiiruskaamera.
Kiiruskaamera. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maanteeametis on küll mõeldud lõigu läbimise keskmise kiiruse alusel trahvide tegemisele, kuid ettepanekuid selle elluviimiseks pole seni esitatud, tunnistas ameti esindaja.

"Lõigu läbimise keskmise kiiruse alusel trahvide tegemine oleks liiklusohutuse seisukohast kahtlemata positiivne areng. Samas tuleb proportsionaalselt arvestada ka kodanike õigustega, eelkõige isikuandmete töötlemise põhimõtetega," ütles maanteeameti liikluskorralduse osakonna liikluskorraldusvahendite haldur Krisela Uussaar reedel BNS-ile, viidates isikuandmete kaitse seadusele.

Keskmise kiiruse fikseerimine lõigul tähendaks autode kiiruse arvutamist kahe kiiruskaamera vahel, arvestades distantsi ja selleks läbitud aega.

Uussaar märkis, et lõigupõhiseks kiirusemõõtmiseks on vaja mitmeid seadusemuudatusi.

"Lisaks isikuandmete kaitse seadusele on selle jaoks vaja muuta ka liiklusseadust ning mitmeid teisigi seotud õigusakte," ütles Uussar.

"Maanteeamet ei ole nimetatud õigusaktide muudatusi seni algatanud. Eelnevalt on vajalik teema põhjalikum analüüs nii kodanike õiguste seisukohalt, tehniliste võimaluste osas kui ka erinevate asutuste valdkondlikke eesmärke ning tegevusi silmas pidades," märkis ta, lisades, et maanteeamet ei oska prognoosida, millal võiksid vajalikud muudatused õigusaktides jõustuda.

Maanteeamet on paigaldanud riigiteedele 63 kiiruskaamera mõõtekabiini ning lisaks on ametil võimalik kasutada Tallinna linnas Kristiine ristmikule paigaldatud kaht kiiruskaamera mõõtekabiini. Kokku on võimalik kabiinides kasutada 47 mõõtesüsteemi.

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: