2019. aastal oli põhiteedel aasta keskmine liiklussagedus 5602 autot ööpäevas (võrreldes 2018. aastaga kasv 3,8 protsenti), tugiteedel 1663 autot ööpäevas (kasv 3,9 protsenti) ja kõrvalteedel 321 autot ööpäevas (kasv 3,4 protsenti).

Liiklussageduse kasv riigiteedel on kiirenev: kui mullu oli kasv 3,8 protsenti, siis tunamullu 2,9 protsenti, teatas maanteeamet.

Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu maanteel, mille lõigul 13,0-13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 794 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on:

•           Tallinna–Narva maanteel 9,2–11,0 km, kus sõidab 32 375 autot ööpäevas,
•           Tallinna–Narva maanteel 11–13,7 km, kus sõidab 29 087 autot ööpäevas,
•           Tallinna–Pärnu maanteel 13,8-14,8 km, kus 28 589 autot ööpäevas,
•           Tallinna–Tartu maanteel 5,5–8,7 km, kus sõidab 26 695 autot ööpäevas.

2019. aastal lisandus sõidukeid enim Tallinna ringteele (14 141 autot ööpäevas, kasv 11 protsenti) ja Riia–Pihkva maanteele (927 autot ööpäevas, kasv 6,9 protsenti). Sõidukite arv vähenes Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteel (4896 autot ööpäevas, langus 0,2 protsenti).

Liiklussagedus on põhimaanteedel alates 2005. aastast kasvanud lausa 47 protsenti, keskmiselt kolm protsenti aastas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng,  kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus, märgiti maanteeameti teates.