Marjakorjajate nappusest enam teeb hoidisetootjatele muret köögiviljakoristus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kurgid Keskturul
Kurgid Keskturul Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Nii Põltsamaa kui Salvesti moosimarjad Eestist ei pärine, seega marjakorjamise tööjõupuudus jätab nende moosipotid puutumata. Samas valitseb tööjõupuudus ka teiste viljade koristajate seas, mis teeb köögiviljahoidiste tootjaid murelikuks.

Salvestit varustab marjadega Saaremaa ettevõte Saarek, mis tegeleb marjade nii Eestist kui välismaalt kokkuostmise, külmutamise ja edasi müümisega. Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa rääkis, et Salvest eelistab alati eestimaist toorainet, kuid siinne väike tootmismaht ei taga moosiks vajalikku marjakogust.

"Eestist me varume umbes kaks kolmandikku oma toorainest. Eestist on pärit meie köögiviljad, meie lihatooted, piimatooted, teraviljatooted ja nii palju kui võimalik ka erinevaid marju," rääkis Kõrgmaa.

Lisaks marjadele tellib Salvest Eestist väljaspoolt ka suure osa mahetoorainest. "Eestis ökoloogilisi tooraineid kasvatatakse väga vähe. Meil on küll väga tublid mustsõstrakasvatajad, kes meid varustavad ökomustsõstardega, aga teisi ökoloogilisi tooraineid on Eestis saada keeruline," sõnas Kõrgmaa.

Põltsamaa marjad ja neist tehtavad moosid valmivad täielikult välismaal. "Põltsamaa moosiretseptid on kõik Põltsamaal kokku pandud, aga moosid ise valmistatakse meil Skandinaavias erinevates tehastes Orkla grupis. Tooraine tuleb ka Skandinaaviast," selgitas Põltsamaa emafirma Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare.

Nii Põltsamaa kui Salvesti kurgid pärinevad Eestist. Mõlema ettevõtte esindajate sõnul puudutab tööjõupuudus nende jaoks just peamiselt kurkide kättesaamist. Olukorda raskendab ka praegune kuumalaine, mis kiirendab viljade valmimist. Salvesti tegevjuhi Triin Kõrgmaa sõnul on kartus suur, et vilju ei jõuta õigel ajal ära korjata.

"Kurk saab valmis, nagu maasikaski, hooajaliselt. Ta ei küsi nädalavahetust, ta ei küsi pühasid ehk siis need asjad tuleb ära korjata täpselt siis, kui nad on valmis, sest pärast nende kasutus ja otstarve ja kvaliteet ei ole enam see," märkis Kõrgmaa.

Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare rääkis, et Põltsamaa kurgivajadus on üle tuhande tonni. Selle koguse kättesaamisprobleemide puhul on Kaare sõnul kaks võimalikku tagajärge.

"Üks on see, et me peame vähem tootma, kuna meil ei ole enam toorainet, mida põllult kätte ei saada. Teine on see, et mida me kätte saame põllult, see läheb oluliselt kallimaks," selgitas Kaare.

Triin Kõrgmaa sõnul on tooraine puuduse tagajärg eelkõige valmistoodete hinnatõus, mis puudutab nii marju, kurke kui teisi suvel valmivaid köögivilju.

"Turunõudlus on ju ikka sama," ütles Kõrgmaa.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: