Kes on hotellis, hostelis või võõrastemajas ööbinud, teab, et valvelauas tuleb administraatorile dokumenti näidata. Külastajate andmed hoitakse kaks aastat alles ja kui politseil on tarvis, võib ta uurida, ega külaliste seas kurikaelu ole. Reeglina on need andmed hotelli kohalikus süsteemis, aeg-ajalt kõrgetes paberikuhjades.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak usub, et see lahendus pole kuigi operatiivne.

"Kuivõrd politsei saab isiku kohta infot alles siis, kui ta teab, millises majutusasutuses see huvialune isik viibib. See on ka põhjus, miks mitmed riigid on täna juba läinud üle elektroonilisele registreerimisele või siis on näinud ette, et paberil külastajakaardid tuleb politseile elektrooniliselt või postiga edastada," rääkis Russak.

Ka Eesti ministeeriumid valmistavad juba mitmendat aastat ette seadusemuudatust, et kõigi majutusasutuste külastajad jõuaksid ühte üleriigilisse andmebaasi.

"Tänasel hetkel on meie eelnõu kavandatud automatiseeritud andmetöötlusena. See tähendab, et majutusteenuse kasutaja registreerimisel kontrollitakse neid andmeid vastu siseriiklikke ja Euroopa Liidu andmekogusid automaatselt."

Kui näiteks politsei andmekogud inimese ära tunnevad, kontrollib tema andmeid ametnik.

"Kui ilmneb, et Eestis on sissesõidukeeluga välismaalane, siis selline isik peetakse kinni ja korraldatakse tema väljasaatmine. Samamoodi võib registrist abi olla tagaotsitava isiku puhul või kadunud isiku puhul," selgitas Russak.

Niisugune plaan pidi riigikokku jõudma juba sel sügisel koos turismiseaduse muutmise eelnõuga. Majutusasutustele seatud reegleid lõdvendav eelnõu saadeti äsja valitsuse ette, kuid ühtset külastajate registrit sellest enam ei leia.

Plaani niisugune register rajada on aastate jooksul kritiseerinud mitmed majutusettevõtjad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna nõunik Kati Kikas tõdes, et registreerimisküsimus tõsteti eelnõust välja.

"Me ei ole sellest mõttest loobunud. Me peame lihtsalt sellega tegema veel lisatööd koos erinevate osapooltega enne, kui sellega edasi saab minna. EAS on hetkel korraldamas ka põhjalikku ärianalüüsi selgitamaks välja, milline see andmekogu lahendus täpsemini olla võiks ja mis on selle täpne kaasnev kulu. Sest mis seal salata, kõigile osapooltele kaasnevad sealt siiski arvestatavad kulud," ütles Kikas.

Lisaks kuludele on aastate jooksul räägitud ka sellest, kas ja kuivõrd satuvad ohtu inimeste isikuandmed. Kati Kikas kinnitas, et neile küsimustele on ministeeriumil juba lahendused välja pakkuda.

"Seal pole midagi ületamatut. Aga me peame arvestama, et iga selline uus süsteem või korraldus tekitab muresid ja ka hirme. Seda teadlikkust tuleb veel suurendada."