Tervise Arengu Instituuti ajendas Tallinnas puugilevikut uurima asjaolu, et 15 protsenti puugihaigustesse nakatunutest väidavad, et neid on puuk hammustanud linnakeskkonnas. Nad pole üldse aias, aasal ega metsas käinud, ammugi siis Saaremaal, kus on kõige rohkem haigusi leivitavaid puuke 100 tuhande elaniku kohta. Uuring näitas, et puugid on hästi linnastunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller ütles, et puugid on igal pool. "Igalpool, kus on niitmata muru, põõsastikud, pargialad, linnametsad, kus saab närilist kohata, siis on ka puugid seal olemas. Väga üksikud kohad, kus me puuke ei leidnud ja need asetsesid peamiselt kesklinnas. Toompark Hirvepark - need pargid on väga hoolitsetud, need pargid on väga väiksed," rääkis Geller.

Uuritud 17 rohealalt leiti kõige rohkem puuke Vabaõhumuuseumis, loomaaias ja Pirita terviseradadel. Gelleri sõnul olid siin arvukuse näitajad kõrgemad mõne Saaremaa piirkonna omadest. Samas näiteks Kadrirorus ja Stroomi metsapargis on puuke suhteliselt vähe. Vastavalt puukide arvukusele on samades piirkondades võimalik rohkem nakatuda ka puukborrelioosi.

"Iga kolmas puuk oli selle bakteri kandja. Õnneks puukentsefaliidi viirust eriti palju ei olnud, kui arvestada, et see leiti Tallinnas ainult kolmel alal neljal puugil. Võrreldes nende tuhande puugiga eriti palju ei olnud," sõnas Geller.

Augusti lõpuni saab aga iga inimene osaleda üle-Eestilises uuringus, mis aitab puukide levikut kaardistada.