Leide sai ka virtuaalsele kaardile märkida ja seal teavitati 15 152 puugi leiukohast kokku 21 373 puugiga, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Enim vereimejaid saadeti Harjumaalt ehk 1951. Saaremaalt saadeti 704 ja Tartumaalt 486 puuki. Kui minna aga veelgi täpsemaks, siis kannab puugipealinna, täpsemalt -küla tiitlit selle statistika järgi Põllküla Harjumaal. Sealt saadeti pealinna uurimisele 193 puuki.

Septembriga lõppenud kampaania esmane statistika näitab ka, et nii inimestelt kui ka lemmikloomadelt leiti võrdselt puuke. Inimestelt leiti 7135 ja lemmikloomadelt 7413 puuki.

Põnevamad kohad, kust puuke leiti, olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Põhjus, miks sellise kogumisega tegeletakse, on nende vereimejate vahendusel levivad nakkushaigused nagu puukentsefaliit ja puukborrelioos.

Haiguse suhtes uuritakse 3500 puuki

Inimesed saatsid oma puuke väga erineval moel: postiga, tõid ise kohale ja need pakendid on ka väga erinevad. Suurem osa puukidest saadeti sellistes minigrip kottides või toidukilesse pakituna. Üsna palju oli ka selliseid saadetisi, kus ühe saadetise sees oli mitu mitu puuki.

TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller ütles, et 6000 saadetud puugist uuritakse 3500.

"Siin ma valmistan reaktsioonisegu, mis on vajalik puugi analüüsimiseks. See on n-ö iga analüüsi alusmaterjal. Selleks, et tuvastada, kas puugi DNA segus oli kunagi olnud borrelia bakter, on mul vaja tuvastada selle borrelia bakteri DNA-d seal puugi DNA segus," selgitas Geller.

Tema sõnul on Euroopas puukide niisugune uurimine üsna tavapärane. "Ja võttes veel arvesse kliimamuutusi ja seda, et puugid levivad põhja poole ja läände, see populaarsus n-ö kasvab," lisas ta.

Geller ise on enda küljest leidnud kogu elu jooksul ainult ühe puugi. "Mul on selline tunne, et kohe kui ma hakkasin puukidega tegutsema, kui me läheme näiteks metsa ise puuke korjama, siis seal kohe levib: "Julia tuleb, kõik peitu". Ma ei saa ühtegi puuki, minu kolleegid saavad, mina ei saa ühtegi," rääkis ta.

"Mulle ka eriti puugid ei meeldi, aga nendega tegelemine ja uurimine on üsna huvitav," lisas ta.

Gelleri sõnul võib olla iga neljas puuk borreelia kandja. "On tõesti sellised analüüsipäevad, kus ma näen, et üks kolmandik plaadist on positiivne, 33 protsenti näiteks. On ka leebemaid juhuseid, kus on alla 20, aga üldiselt keskmiselt on üks viiendik kuni üks kolmandik puukidest mõne bakteri suhtes positiivsed," selgitas ta.