EL hakkab Suurbritannia ja USA kodanikelt nõudma tasulist reisiluba

Reisiloa kontrolli õigus pannakse vedajatele
Reisiloa kontrolli õigus pannakse vedajatele Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liit hakkab nõudma kolmandate riikide kodanikelt elektroonilist reisiluba, mille saamiseks tuleb täita vastav deklaratsioon ning maksta ka tasu. Teiste seas peavad seda tegema hakkama ka Suurbritannia ja USA kodanikud.

Euroliidu elektrooniline reisiluba tuleb kasutusele järgmise aasta viimases kvartalis või veidi hiljem. See puudutab nende riikide kodanikke, kes pääsevad EL-i viisavabalt. Tallinnas asuva euroliidu IT-agentuuri tugiüksuse juht Uku Särekanno kinnitas, et loasüsteemi eesmärk on saada parem ülevaade üle piiri liikumisest.

"See sarnaneb USA ESTA-loa taotlemisega, enne Schengeni alasse sisenemist tuleb täita üks taotlusvorm. Taotluse järel tehakse päringud euroliidu andmebaasidesse ning kui selgub, et inimene on mustas nimekirjas või on kasutanud võltsitud dokumente, siis talle reisiluba ei anta. Positiivne vastus tuleb loetud sekunditega ning inimene saab selle ettenäitamisel minna ka lennukile," rääkis Särekanno.

Teoorias ei tohiks tekkida olukorda, kus Briti kodanik pääseb Tallinna lennule, kui tal pole lennukisse sisenedes reisiluba ette näidata. Kontrolli õigus pannakse vedajatele: kui inimene peaks ikkagi Tallinna jõudma, siis riiki ilma loata sisse ei lubata.

Reisiloa hind on seitse eurot. Seega on EL-i reisiluba ikkagi oluliselt odavam kui Schengeni viisa, mille hinnad algavad 60 eurost. Luba kehtib kolm aastat. Kui inimese reisidokument vahepeal aegub, siis tuleb teha uus luba. Reisiluba ei vaja nende riikide kodanikud, kes peavad nagunii viisa hankima, näiteks Venemaa või Valgevene kodanikud.

Ent kuidas aitab reisiluba piirata terroristide liikumist, kes enamasti tulevad riikidest, millega euroliidul on viisarežiim? Uku Särekanno sõnul ei saa öelda, et terrorioht lähtub ainult islamiriikidest, sest kurikaelu võib meile saabuda kõikjalt.

"Hindama peab ka neid riske, mis on seotud viisavabadest riikidest tulevate inimestega. Ka näiteks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutes osalenute seas oli euroliidu riikide passidega inimesi. Maailm on läinud keerulisemaks ja individuaalne riskide hindamine on hädavajalik"

Otsus reisiloa andmiseks või mitteandmiseks tuleb Euroopa Piirivalve Agentuurilt, mis kontrollib liikmeriikide andmebaase. Kui mõnes liikmesriigis on märge või lausa sissesõidukeeld, siis agentuur vahendab otsuse taotlejale.

Reisiloa süsteemi üleehitamist veab Euroopa Liidu IT-agentuur, mille peakontor on Tallinnas. "Infosüsteem majutatakse IT-agentuuri operatsioonide keskuses Strasbourg'is ning tagavarakeskus on Austria mägedes. Seal on üles pandud varuserverid."

Reisiloa rakendamisaeg peaks olema 2022. aasta neljas kvartal, enne seda on vaja teavitada nii viisavabadust nautivate riikide avalikkust kui ka reisivedajaid, kes peavad ettevalmistused enne ära tegema.

Särekanno sõnul võib aga süsteemi kasutuselvõtmine ka veidi nihkuda, sest koroonapiirangud on seganud ka IT-agentuuri ja selle lepingupartnerite tööd.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: