Britid diskrimineerivad eestlasi tööviisaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti passi omanikud peavad Briti tööviisa eest maksma 232 naelsterlingit. Autor/allikas: Piret Kooli

Ühendkuningriik nõuab Eesti ja veel nelja Euroopa Liidu riigi kodanikelt tööviisa eest neli korda suuremat summat kui enamuse teiste liikmesriikide kodanikelt.

"Eesti ja veel nelja Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikele on viisalõiv 232 naela, kui viisat taotletakse perioodiks kuni kolm aastat," ütles välisministeeriumi avalike suhete nõunik Kairi Saar-Isop ERR-ile.

Väljaanne Politico.com teatas eelmisel nädalal, et 21 Euroopa Liidu riiki on saanud Ühendkuningriigilt soodustuse ja nende kodanikele kehtib tööviisa taotlemisel ainult 55-naelane lõiv. Samas Eesti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ja Sloveenia kodanikud peavad maksma märksa kõrgemat hinda, kui soovivad sinna tööle minna. Lisaks pääsevad Briti ettevõtted, kui palkavad töötajaid soodustusega riikidest, ka 199 euro suuruse lõivu maksmisest riigile.

Saar-Isopi sõnul on erinev kohtlemine tingitud sellest, et Eesti ei ole ratifitseerinud Euroopa Nõukogu Sotsiaalharta 1961. aasta versiooni, vaid uuema, 1996. aasta täiendatud versioonii, mis aga sätestab oma artikli 18 lõikes 2 ühesugused töötajate õigused ja kohustused. Ühendkuningriik on aga oma erandi tegemisel arvestanud ainult 1961. aasta versiooni ja riike, mis sellega on ühinenud.

"Artikkel 18 on mõlema sotsiaalharta versiooni puhul identne. Kokkuvõttes, see kohustuste maht, millega riik on seotud 1961. harta alusel, kehtib ka 1996. aasta harta ratifitseerinud riikide suhtes. Eesti on ratifitseerinud 1996. aasta harta ja tagame meie poolt võetud kohustuste täitmise ka Ühendkuningriigi suhtes," märkis välisministeeriumi esindaja. "Leiame nii enda kui Euroopa Nõukogu ekspertide hinnangutele tuginedes, et Ühendkuningriigi-poolne harta tõlgendus ei ole korrektne," märkis Saar-Isop.

Tema kinnitusel töötab Eesti probleemile lahenduse leidmiseks nii Euroopa Liidu tasemel kui ka kahepoolselt.

"Oleme probleemi tõstatanud Ühendkuningriigi saatkonnaga Eestis ja Ühendkuningriigi välis- ja siseministeeriumiga, samuti oleme Euroopa Liidu tasandil saatnud viie liikmesriigi poolt kirja Euroopa Komisjoni asepresidendile Maroš Ševčovičile, kes on ühtlasi Euroopa Liidu - Ühendkuningriigi partnerlusnõukogu kaasesimees. Partnerlusnõukogu päevakorda saab võtta ja seal lahendada lepingu rakendamisel tekkinud probleeme. Samuti oleme küsinud Euroopa Nõukogu ekspertide arvamust," ütles Saar-Isop.

Tänavu 1. jaanuaril lõppes isikute vaba liikumine Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel ning vastastikusel reisimisel, tööle ja õppima minekul kehtivad uued reeglid.

Ühendkuningriiki tööle minekul tuleb Euroopa Liidu kodanikel taotleda tööviisa vastavalt Ühendkuningriigi immigratsiooniseadusele. Briti viisasüsteem näeb ette mitmed eri tööviisade kategooriad, näiteks talendiviisa, oskustöötaja viisa, meditsiinitöötaja viisa, hooajatöötaja viisa.

"Probleem puudutab vaid Ühendkuningriiki tööle suunduvaid Eesti kodanikke, tavareisijaid - näiteks turiste - see ei mõjuta," rõhutas Saar-Isop. "Ühendkuningriigilt saadud info kohaselt ei saa selline olukord kauaks püsima jääda, ühtse lahenduse leidmisega tegeletakse, kuid väga kiirelt see ei tule. Kavatseme kõigil kolmel tasandil jätkata küsimuse püstitamist ja probleemile lahenduse otsimist," lubas välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Saar-Isop.

Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 1. veebruaril 2020. 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: