2015. aastal töötas konkurentsiametis 63 inimest, praegu on seal 18 töötajat vähem. Samas ütles ameti peadirektor Märt Ots, et ülesandeid saavad nad üha juurde, paljud neist on seotud Euroopa Liidu sooviga jõuda kliimaneutraalsuseni.

"Kogu Euroopa Liidu elektrivõrk peab muutuma väga tugevaks ühtseks süsteemiks," märkis Ots. "Seal tulevad uued kauplemise reeglid, seal lisandub tehnilisi reegleid, mille üle konkurentsiamet kontrolli ja järelevalvet teostab."

Teise näite võib tuua kaugküttevõrkude laienemisest, seegi on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaat et hädavajalik.

"Kui täna on tarbijatel teatud piirkondades ikka vaba valik kütteliigiks, siis tulevikus võib olla nii, et suuremates linnades ongi ainult kaugküttevõrk. Ja kuna võrk on üks loomulik monopol, siis see kõik vajab tugevamat järelevalvet," rääkis Ots. 

Konkurentsiameti tänavune eelarve on umbes kaks miljonit eurot. Tulevaks aastaks sooviks amet 700 000 eurot juurde. Justiitsministeerium läks mõttega kaasa ja tutvustas hiljuti seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kus on ära kirjeldatud ameti uus rahastamismudel.

Selle mudeli järgi jagatakse ameti rahastamine kaheks. Konkurentsijärelevalve, näiteks kartellide ärahoidmine jääks riigieelarve katta. Ameti majandusregulaatori ülesandeid rahastataks järelevalvetasudest.

"Majandusregulaator tegeleb nende sektoritega, kus on tegemist monopolidega," selgitas Ots. "Eestis on need näiteks gaas, kaugküte, vesi, raudtee, samuti lennujaamad."

Järelevalvetasu hakkaks ametile maksma umbes 300 ettevõtet, kes kõik on ühel või teisel moel monopolid. Märt Ots tõi näite elektrisektorist.

"Järelevalvetasu maksaksid ainult elektrivõrgud, kuna nemad on monopolid," rääkis Ots. "Samas näiteks elektrikauplejad ja tootjad järelevalvetasu maksma ei peaks, sest nemad tegutsevad vaba turu konkurentsis."

Samas näiteks veesektoris on monopolid nii trassiomanikud kui veetootjad ehk kõigil neil tuleks ka järelevalvetasu maksta.

Nagu öeldud, riigieelarvest rahastataks edaspidi ainult konkurentsijärelevalvet. Selle aasta näitel peaks riik maksma 1,1 miljonit eurot ehk 900 000 eurot senisest vähem. Monopolidelt kogutaks kokku 1,6 miljonit eurot. Nii jääbki amet 700 000 euroga plussi.

Sõltuvalt sellest, kui palju vaeva järelevalve nõuab, tuleks ettevõttel tasuda kas 0,2 või 0,02 protsenti aastasest müügitulust.

"0,2 protsenti tuleks kõikidele nendele ettevõtetele, kelle hinnad peab kooskõlastama konkurentsiamet, näiteks Tallinna Vesi või Tartu Vesi," selgitas Ots. "0,02 protsenti tuleks neile monopolidele, kes võivad ise hinda määrata kuid kelle üle võib konkurentsiamet teha järelevalvet, näiteks Tallinna lennujaam."

Justiitsministeerium märgib väljatöötamiskavatsuses, et ettevõtetele muudatus olulist lisakoormust ei too, sest järelevalvetasud maksab kinni tarbija. Näiteks kolmeliikmeline pere, kes elab kolmetoalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet, hakkaks iga kuu saama 14 kuni 33 sendi võrra suuremaid kommunaalarveid.

Arvetele, eraldi reale, konkurentsitasusid siiski kirjutama ei hakata, usub Märt Ots.

"Eraldi kirjapanek oleks meeletu bürokraatia. Kui tahate tasu suurust teada saada, võite teha väga lihtsa tehte, vaadake, palju teil arve on ja arvutage sealt see 0,2 protsenti välja," sõnas Ots.

Märt Ots ütles, et uus rahastamismudel, ehk 0,7 miljonit lisaeurot lubaks konkurentsiametil 15 töökohta juurde luua. Võrdluseks, sarnases asutuses Lätis töötab 170 inimest ja Leedus 245 inimest.

"Kahtlemata, me tahaksime mingid rahad, kui see võimalik on ja rahastusmudel tööle läheb, kasutada digitaliseerimiseks," lisas Ots.