Küsitlusele vastas 431 kooli üle Eesti ehk 83,4 protsenti kõigist üldhariduskoolidest. Tagasisidet andnud koolides said positiivse kiirtesti vastuse 799 õpilast ja 102 koolitöötajat. Seega tuleb arvestada, et 20 protsendi koolide kohta info puudub, nii et pilt pole terviklik. Keskmiselt sai koolides positiivse kiirtesti tulemuse kaks õpilast. Ühtegi positiivset testitulemust ei olnud 184 koolis.

Minister Kersna rõhutas, et regulaarne kiirtestimine võimaldab hoida koolid avatuna ning lubab õppetööl toimuda kõigile ohutus keskkonnas.

"Koolid andsid testimisele üldiselt positiivset tagasisidet. Meie küsitluse järgi ei olnud 58 koolis ühtegi kiirtestist keeldujat, keskmiselt keeldus koolides testimisest kaheksa protsenti õpilastest," selgitas Kersna.

"Samuti toodi välja, et kui algul oligi testimisega seotud ärevust ja segadust palju, siis tegelikult läks testimine iga korraga sujuvamaks ja kiiremaks ning tagasisides ütlesid koolid, et kiirtestimisega peaks jätkama," sõnas Kersna.

Ministri sõnul toimub koolikeskkonnas kiirtestimine vähemalt käesoleva aasta lõpuni, kuid tema hinnangul tuleks seda teha vähemalt kooliaasta lõpuni. "Küsimus on, kui suures mahus, aga ma arvan, et mitte selles, kas seda teha," lisas ta.

Novembrist võeti koolides kasutusele antigeeni kiirtestid, mida tegid lapsed ise ninasõõrme eesosast õpetaja juhendamisel. Haridus- ja teadusministeerium saatis reedel kõigile Eesti üldhariduskoolidele küsimused, et selgitada välja, kuidas esimene testimisnädal möödus.

Küsitluse tulemusel selgus, et keskmiselt testiti koolides 77 protsenti kõigist õpilastest ja 88 protsenti töötajatest. Kõige vähem toimus testimisi Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus paljud koolid on distantsõppel. Suurim testitud õpilaste osakaal oli Saare-, Tartu- ja Jõgevamaa koolides.

Ühtegi testimist ei toimunud küsimustikule vastanud koolidest kaheksas ehk kaks protsendis vastanutest. Peamiselt on tegemist Pärnumaa koolidega. Ühe korra toimus testimine 19 koolis, kaks korda 158 koolis, kolm korda 243 koolis ja rohkem kui kolm korda kolmes koolis.

Mitme kooli puhul erines testimiskordade arv kooliastmete lõikes või testiti näiteks õpilasi kolm korda ja töötajaid kaks korda. Koolides, kus testiti õpilasi enam kui kolm korda, tehti lisatestimisi õppekäigule läinud õpilastele. Andmed hõlmavad nii koolis kui ka kodudes toimunud testimisi ning põhinevad koolide poolt täidetud küsimustiku vastustel.

Haridus- ja teadusministeerium jätkab senise testimismudeliga veel järgmisel nädalal ning seejärel otsustatakse edasine kiirtestimise korraldus vastavalt olukorrale.