Kui muidu sai viiendas klassis õppival Georgil kooliteed Tallinnas mõõta minutites, siis sellest nädalast jõuab ta tundi paari sekundiga - esmaspäevast alates on ta taas distantsõppel ja erinevalt nii mõnestki kodukontoris töötavast täiskasvanust, kes päev läbi pidžaamas tööd teeb, läheb Georg ka virtuaalsesse tundi koolivormiga, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kui kevadel olid ainult osad tunnid Teamsis, siis sellest sügisest kõik on tunniplaani alusel ehk hommikul kell 9 algab päev ja vastavalt sellele, mitu tundi tal siis on, on see siis viis tundi või kuus tundi, kõik käibki tunniplaani alusel," selgitas Georgi ema Virge Haavasalu.

Just tundidepikkune arvuti taga istumine ja ühte ruumi kapseldumine ongi see, mis emale enim muret teeb. On päevi, mil lapse liikumine piirdub 50 sammuga.

"Suur küsimärk on, kuivõrd jätkusuutlik selline eluviis on, mida see tulevik toob, kuidas saab niimoodi päevad läbi ainult laua taha naelutatud olla," tõdes ta.

"Aktuaalne kaamera" rääkis kümne lapsevanemaga ja suurem osa neist kinnitas, et lapsed on distantsõppega juba harjunud ja kuniks internetiühendus toimib, saadakse hakkama. Aga on ka erandeid.

Teismeliste vanemad ei kipu oma muret avalikult kurtma, kuid tunnistavad, et distantsõpe on niigi keerulises eas kohati probleemiks. Kui koolis veel suudeti oma asjad kontrolli alla hoida, siis kodus kipub asi käest ära minema.

Tallinna Kalamaja põhikool on püüdnud omalt poolt kõik teha, et distantsõpe oleks võimalikult sujuv. Siiski on direktor Piret Rõõmussaare sõnul saanud õpetajad lastevanematelt pahaseid pöördumisi, ühe algklassi lapse vanem saatis suisa tapmisähvarduse. Sellegipoolest leiab koolijuht, kes sel sügisel on pidanud maadlema pealinna ühe suurema koolikoldega, et praeguses olukorras oli õige otsus saata osa lastest veerandi alguses distantsõppele.

"Me võiks ikkagi natukene terviseteadlikumad olla ja julgemaid otsuseid vastu võtta. Ega see Tallinna otsus väga vale ei ole. Pigem ma pooldan seda. Tõesti, viirus on väga agressiivne ja hästi leviv. Miks kahtlustada, et arstid räägivad meile mingit juttu, millel ei ole mingit tõepõhja all? On siis vaja nii kriitiliseks olukord lasta?" rääkis Rõõmussaar.

Kui Tallinn eelmisel nädalal otsustas neljanda kuni kaheksanda klassi lapsed distantsõppele jätta, pahandas haridusminister Liina Kersna, et linn ei pidanud nõu terviseametiga. Rõõmussaarel on terviseametiga läbirääkimiste kogemus olemas.

"Saime niisuguse kokkuleppe, et kaks klassi võime kinni panna ja see kinnipanek toimuks täielikult minu vastutusel. Loomulikult ma võtan selle vastutuse, sest ei ole ju mõtet seda haigust, viirust niimoodi levitada," ütles Rõõmussaar.

Tagantjärele hinnates leiab koolijuht, et kui koju oleks lubatud saata rohkem lapsi, oleks ka haiguspuhang olnud väiksem. Kalamaja koolis nakatus ligi 520 õpilasest 45, pea 100-protsendiliselt vaktsineeritud pedagoogidest sai nakkuse kümme.

Tallinna koolilapsed olid kodus õppinud kõigest paar päeva, kui linnavõim otsustas seda aega veel ühe nädala võrra pikendada. Seekord peeti nõu ka terviseametiga.

"Terviseameti soovitus oli, et kui juba on see distantsõpe võetud, siis tõenäoliselt on õigustatud ka see teine nädal. Distantsõpe on tõhus meede koolides haigestumine alla saada. Küll aga jällegi tasuks kaaluda, et need koolid, kus tegelikult ei ole probleemi olnud, tuleks ka tagasi kontaktõppele lasta," rääkis terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Härma hinnangul toimis Tallinn ilmselt õigesti. "Epidemioloogiliselt ma arvan, et väga palju ei pingutanud üle, sest ühel hetkel oleks see tulnud nii või naa ära teha. Praegu see otsus tehti lihtsalt varem," ütles ta.

Kersna sõnul pealinna eesmärk kontakte vähendada oli õige, aga otsus oli ebaõiglane nii vaktsineeritud õpilaste kui ka kõrge vaktsineerituse tasemega koolide suhtes. "Aktuaalne kaamera" küsis ministrilt, kui kõrge peaks olema koolilaste vaktsineerituse tase, et poleks põhjust kooli distantsõppele saata.

"Sellepärast me olemegi ju andnud selle otsustusõiguse ja hinnangu andmise terviseametile. Terviseamet peab hindama, milline on konkreetse kooli vaktsineeritute tase ja milline on epidemioloogiline olukord selles koolis. Meil on olnud ka selliseid juhtumeid, kus vaktsineeritute tase koolis on kõrge, aga nendes astmetes, kus õpilased ennast vaktsineerida ei saa, on viiruskolded olemas ja päris suured viiruskolded. Siis peabki tegema otsuseid vastavalt sellele, milline see konkreetne olukord on," rääkis minister.

Kersna sõnul nakatub vaid iga neljas laps haridusastuses, pooled saavad tõve külge kodust. Ka ei tohiks lapse haigestumine olla probleem, kui vanemad ja vanavanemad on end vaktsineerinud.

"Ma kuidagi ei tahaks nõustuda sellise hoiakuga, et me paneme lastele ja noortele vastutuse selle eest, et meil on haiglad üle koormatud ja piirame selle argumendiga laste põhiseaduslikku õigust saada kvaliteetset haridust," ütles minister.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul aitab osaline distantsõpe vältida koolide täielikku sulgemist. Kõlvarti sõnul ei saa välistada, et on vaja veelgi rangemaid meetmeid, kuid koolide täielik sulgemine saab tema sõnul tulla kõne alla vaid juhul, kui selle otsuse langetab valitsus. Ta ei jaga haridusministri ja terviseameti hinnangut, et lapsi distantsõppele saates tuleb arvestada ka õpilaste vaktsineeritusega ning piirkonna nakatumistasemega.

"Praegu on selline seis, et koolides, kus on vaktsineerimise protsent kõrgem, on ka nakatunuid rohkem. Me ei hakka seda hindama või kommenteerima, aga see on fakt. Samamoodi on fakt see, et linnaosad, kus on vaktsineerimise tase kõrgem, samamoodi linnaosades on kõrgem nakatunute arv. Jällegi, see ei tähenda, et see on omavahel seotud. Aga nüüd öelda seda, et nüüd on konkreetsed linnaosad või koolid süüdi, et vaktsineerituid on seal vähem, ei ole korrektne ja ei ole ka õige," rääkis Kõlvart.

Nii Kersna kui ka Härma on seda meelt, et edaspidi päästab koolilapsed kodus õppimisest pidev testimine. See oli kaalumisel augustis, aga toona olid vaid neli vanemat kümnest sellega nõus. Nüüd on ühiskonna hoiak muutunud. Kersna sõnul ilmselt jätkub koolilaste testimine selle õppeaasta lõpuni ja läheb maksma üks miljon eurot kuus.