Anne Tipner-Torni lapsel tekkisid pärast kolmikvaktsiini tegemist krambid, mis lõpuks peatati kümnepäevase sundkoomaga. Kuigi kuskil pole kirjas, et krambid on vaktsiinist põhjustatud, nägid meditsiiniõed seost, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tipner-Torn arvab, et vaktsiinikindlustuse süsteemi loomine on kasulik, et teemat rohkem avalikkuse ette tuua.

"See oleks võib-olla toetav selles mõttes, et seda probleemi üldse tunnistataks, sest praegu mulle tundub Eestis, et seda probleemi, et vaktsiin võiks ka kuidagi teisiti mõjuda, justkui ei tunnistata üldse," ütles ta.

Maikuus käivitatava vaktsiinikindlustuse süsteemiga plaanib riik hüvitada vähemalt neli kuud kestnud tõsised kõrvalmõjud.

Esialgu hõlmab kindlustus koroonavaktsiinide kõrvalmõjusid, kuid aasta hiljem hakkab kehtima ka teiste vaktsiinide puhul.

"Siis on juba ka selgem, mismoodi see süsteem on toiminud ja millised reaalsed kulud ka võiksid olla, et lihtsalt paremini valmis olla selleks," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Lisaks koroonavaktsiinide kõrvaltoimetele esitavad inimesed ravimiametile peamiselt teateid lastele tehtavate vaktsiinide kohta.

"Mis võiksid näiteks eelmisest aastast olla, on kuus tuberkuloosivaktsiiniga seotud lümfadeniidi juhtu, sest need kestsid tõesti pikaajaliselt," tõi ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla näite sellest, mis võiks samuti vaktsiinikindlustuse alla minna.

Kui koroonavaktsiinidele kehtib kindlustus tagasiulatuvalt, siis Paluste sõnul teiste vaktsiinide puhul see plaanis ei ole.

"Muudele vaktsiinidele me sellist tagasiulatuvat jõustumist ei plaani. Nende puhul siis ikkagi sellest hetkest, kui seadus nendele laieneb, sellest hetkest tekkinud kahjudest saame rääkida siis," rääkis Paluste.

Uusküla sõnul on keeruline praegu rääkida, mida täpselt hüvitama hakatakse, kuna kriteeriumid ei ole veel paigas.

"Kindlasti kuuluksid hüvitamisele surmajuhtumid, mis meie hinnangul on seotud. Ja neid on läbi aastate üks surmajuhtum ja see on seotud tuberkuloosivaktsiiniga," selgitas Uusküla.

Sotsiaalministeerium soovib eelnõu koos patsiendikindlustuse süsteemiga saata riigikogusse veel sel aastal.