Vaktsiinikindlustuse süsteem loodetakse käivitada tuleva aasta mais

{{1638454140000 | amCalendar}}
Foto: Pixabay

Valitsus toetas neljapäevasel kabinetinõupidamisel tervise- ja tööministri ettepanekuid kõiki Eestis kasutatavaid vaktsiine hõlmava vaktsiinikindlustuse loomiseks. Praeguse plaani kohaselt peaks süsteem käivituma tuleva aasta mais.

Esimeses etapis on plaanis vaktsiinikindlustusega hõlmata koroonavaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus ettepaneku kohaselt 2023. aastast.

Vaktsiinikindlustusega on kavas hüvitada olukorrad, kus vaktsineerimise tagajärjel on tekkinud vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus. Hüvitamise aluseks kehtestatakse fikseeritud summad, millega hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju sõltuvalt kahju raskusastmest.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik selgitas "Aktuaalses kaameras", et vaktsiinikindlustuse süsteemis tekib hüvitisele õigus neil, kes on vaktsineerimise tõttu vajanud täiendavat ravi, kellel on tekkinud mingi tervisekahju, mis halvemal juhul on püsiv. "Ravimiamet otsustab, kas on seos vaktsiiniga või mitte ning haigekassa teeb vastava väljamakse," ütles Kiik.

Kõige väiksem hüvitis oleks 1000 eurot ja maksimummäär 100 000 eurot. Viimast makstaks üliraske juhtumi korral.

Ühe AstraZeneca vaktsiinikahjustuse juhtumi puhul on Kiige sõnul juba praegu, vaktsiinikindlustusest olenemata hüvitamislahendus leitud.

Praeguse prognoosi järgi kulub hüvitise süsteemile aastateks 2021 kuni 2022 umbes miljon eurot. Edaspidistel aastatel see summa Kiige sõnul tõenäoliselt väheneb. Vaktsiinikindlustuseks mõeldud raha hõlmab ka süsteemi käivitamise ja IT-lahenduste kulusid.

"Eestis kasutatavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga kõrgel tasemel. Meie eesmärk on anda vaktsiinikindlustusega inimestele kindlustunne vaktsineerimise otsuse tegemisel ning toetada inimesi, kui vaktsineerimisel on tõesti esinenud väga haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime," rõhutas Kiik.

"Kui me teame, et ei jää oma murega üksi, on loodetavasti ka julgem tunne vaktsineerimise kasuks otsustada – see on oluline, sest vaktsineerimine päästab elusid."

Vastav eelnõu on plaanis koos patsiendikindlustuse süsteemiga riigikogusse saata veel tänavu.

Nii nagu muude vaktsiinide puhul, on ka COVID-19 vaktsiinide ohutus väga kõrge – tõsisemaid kõrvaltoimeid esineb haruharva, märkis sotsiaalministeerium. Näiteks, 30. novembri hommikuks oli Eestis manustatud üle 1,65 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimelike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati ravimiametile teatisi vaid 0,36 protsendi dooside kohta (6017 teatist).

Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 238.

Eestis praegu kehtiv tootjavastutuse süsteem näeb ette, et vaktsineerimisel võimalikku kahju saanud inimestel on õigus esitada kahju hüvitamise nõue otse ravimitootjale. COVID-19 vaktsiinide puhul on vaktsiinitootjal kohustus teavitada sotsiaalministeeriumi kahjunõude esitamisest ja kaasata ka Eesti riik selle lahendamisse.

Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on muuta väga harva esinevate tõsiste tervisekahjustuste korral inimesele hüvitise saamine märksa lihtsamaks.

 Kindlustuse loomiseks valmistab sotsiaalministeerium koostöös rahandus- ja justiitsministeeriumidega ette eelnõu, millega lisatakse ravimiseadusesse uus peatükk. Samuti liigutakse edasi tervikliku patsiendikindlustuse süsteemi loomisega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: