Parempoolsete esindaja Marelle Erlenheim rääkis, et tööandjad võiksid saada laiemad võimalused oma töötajatele rohkem eraravikindlustust pakkuda.

Sellele vastanud tervise- ja tööminister, sotsiaaldemokraat Peep Peterson ütles, et selline korraldus tuleb teiste patsientide arvelt, kuna ei suurenda arstide hulka Eestis. "Juba on ka näidatud, kuidas järjekorras etteostmine on hea kõrgeimale kvintiilile (kõige rikkamale 20 protsendile elanikest – toim.), tavainimese jaoks teeb aga järjekorrad pikemaks," tõdes Peterson.

Ka Keskerakonna liige Tanel Kiik rõhutas, et on kõigile kättesaadava universaalse meditsiiniteenuse poolt.

Isamaa esindaja Lea Danilson-Järg leidis, et Eesti tervishoiusüsteem on liialt kaldu sotsialismi poole ning rohkem võimalusi tuleks anda erasektorile.

On vaja leida kesktee ühelt poolt konkurentsi ja erakapitali ning teisalt praeguse süsteemi vahel, ütles Danilson-Järg. Tema hinnangul saaks erasektor võtta avalikult sektorilt koormust vähemaks. "Erakapitali ja -initsiatiivi kaasamine vajalik, et leida tasakaal turu ja haigekassa vahel. Tuleks võimaldada pakkuda tööandaja-poolset tervisekindlustust," rääkis ta. Isamaa poliitik tõi välja ka patsiendilepingute sõlmimise võimaluse, et ka inimene ise rohkem vastutaks oma tervise eest ja samuti rääkis ta tervisekäitumise edendamisest.

Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Kert Kingo rääkis eratervisekindlustusest, kus iga inimene maksaks ise oma tervisekindlustuse eest. Kingo viitas, et tervishoidu antakse iga aasta raha juurde, aga olukord seal ei parane.

Sellele repliigiga vastanud Kiik ütles, et rahvusvahelistes võrdlustes on Eestis sotsiaal- ja tervishoiu rahastamine suhtarvudena sadu miljoneid väiksem kui teistes jõukates riikides.

Saatejuhtide küsimusele, kuidas ka vaesemad inimesed suudaks endale ravikindlustuse osta vastas Kingo: "Aga ka praegu võetakse ju ka vähekindlustatud inimestelt sotsiaalmaks maha, mis läheb osaliselt tervisetegvuste jaoks. Nüüd ei oleks seda kohustuslikku maksu, vaid inimene saab ise valida, kust ta endale selle tervise katte ostab."

Seda kommenteeris Peterson: "Kuhu ta läheb oma viie euroga?"

Kiige sõnul tähendaks see seda, et kümme korda jõukam saab kümme korda parema teenuse ja vaesem saab selle, mis selle raha eest on võimalik.

"Praegu saab sama moodi jõukam inimene ja tallinlane paremat teenust," vastas Kingo.

"Ta pole aru saanud, kuidas see vastu nina lööb," kommenteeris Peterson.

Reformierakonna liige, sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo tõi esile, et vaesemate inimeste, eeskätt toimetulekutoetuse saajate jaoks on tervishoiuteenus kättesaamatu ka juba täna hinna tõttu.

"Rääkides ebavõrdsusest ja omaosaluse suurusest, tuleks kõrvutada omaosalust ja suhtelist vaesust – kui paljud inimesed siis ilma jäävad. Need, kellel on ressurssi, need suudavad maksta erakindlustust ja saavad ka täna oma tervishoiuteenuse kätte, sest see ei käi neile üle jõu," rääkis Riisalo.

Samas vabatahtlik tervisekindlustus on praegu 0,04 protsendil inimestest, lisas ta.

Riisalo sõnul on ravikindlustamata inimeste arv kümne aastaga vähenenud 6,43 protsendilt 4,3-le, kuna ravikindlustust on laiendatud üha uutele ühiskonnarühmadele.

Riisalo rõhutas, et kõigile peab kättesaadav olema esmatasandi tervisekindlustus ja sõeluuringud.

Eesti 200 esindaja Diana Ingerainen ütles, et tema hinnangul ei ole vaja kogu perearstisüsteemi täielikult ümber teha, aga seda oleks vaja korrigeerida.

Ingerainen rõhutas, et iga inimene peab aru saama, mis on tervise hoidmisel tema enda teha ja mis tema riskitegurid. Tema sõnul tuleb rohkem tegelda ennetusega ja rääkida võimalikele patsientidele riskimaatriksist ja terviseplaanist. Kui on olemas plaan, siis saab neid inimesi juba ennetavalt arsti juurde kutsuda.

Peterson märkis selle teema kokkuvõttes, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka jõukate riikide Majandusliku Arengu ja Koostööorganisatsioo (OECD) toetavad solidaarset meditsiinisüsteemi, kuna see viib rahvatervise näitajad üles ja tagab ka tööjõu parema kättesaadavuse.

"Meil on tervishoius juba praegu omaosalus 23 protsenti, pooltel inimestel pole asja hambaarsti juurde, 23 protsenti ei suuda ravimeid välja osta," ütles tervise- ja tööminister. Petersoni sõnul suurenes sel aastal tõusis tervishoiu eelarve kaheksa protsenti.

Debatis puudutati ka ravijärjekordade, meditsiinipersonali nappuse, omastehoolduse, pensionide ja sotsiaaltoetuste teemasid.

"Valimisstuudio" väitlust juhtisid Arp Müller ja Mirko Ojakivi.