Valimisväitlused lähevad ERR-is käima jaanuari lõpus ja kestavad valimisnädalani, mis lõpeb riigikogu valimispäevaga 5. märtsil.

Riigikogu valimiste kampaania kajastamise reeglid on kirjas ERR-i nõukogu kinnitatud korras.

Valimiste kui poliitikaelu kõige tähtsama sündmuse kajastamisel tuleb ERR-il eriti hoolsalt pidada kinni sõltumatuse, erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtetest.

Valimiste kajastamise kord annab raamid ja reeglid ERR-is toimuvatele spetsiaalsetele valimissaadetele, mis lähevad eetrisse telekanalites ETV ja ETV+ ning raadioprogrammides Vikerraadio, Raadio 2 ja Raadio 4.

Kokkuvõte saadetest ja praktilist infot avaldatakse ERR-i valimisportaalis. Portaalis saab jälgida erakondade reitinguid, lugeda valimisuudiseid ja tutvuda kandidaatide nimekirjadega. Kandidaadid registreerib valimiskomisjon hiljemalt 24. jaanuaril. Kolme minuti sõpradele avaldab valimisportaal erakondade ja üksikkandidaatide programmilised videopöördumised.

Valimiste kajastamise korras on kirjeldatud, milliste põhimõtete alusel ERR-i toimetused valimisväitlustesse esinejaid valivad. Samuti on sätestatud, et üks ja sama kandidaat ei saa oma erakonna eest kõiki kastaneid tulest välja tuua. Muidu on nii, et erakond saab äkki valitsusse, aga ministriks pole kedagi panna peale pealiku. Mitmekülgsuse huvides ja erakonna võimekuse näitamiseks peavad kandideerivad parteid eri saadetesse välja panema eri kandidaadid.

Saated tulevad mitmes formaadis, suurtest väitlustest paarisdebattideni. Suurtes väitlustes saavad osaleda erakonnad, mis on üles seadnud nimekirja vähemalt 101 kandidaadiga ja mis on esindatud kõigis valimisringkondades.

Valimiste korras toodu pole aga mitte maksimum, mida ERR valimiskampaania kajastamisel teeb. Lisaks eelkirjeldatule läheb eetrisse ka teisi valimisteemasid puudutavaid saateid, kus järgitakse tavapäraselt tasakaalustatuse ja erapooletuse põhimõtteid, mis on ERR-i igapäevase ajakirjanduseetika osa.

Enne suuri väitlusi on oluline ka meenutada, mida eelmistel valimistel lubati ning millised on reaalsed võimalused juba kõlanud uusi lubadusi ellu viia. Selleks kaasatakse saadetesse poliitikavaatlejaid ja teadlasi.

Nagu tavaks saanud, ei saa kandidaadid jätkata saadete juhtimist ERR-is. See oleks ebaõiglane teiste võistlejate suhtes.

Osa kandidaate tegutseb aktiivselt avalikes ametites, nii et teatud määral nende käsitlemine uudisvoos jätkub. Samal ajal näevad valimisreeglid ette, et ERR ei anna oma kajastuses alusetut eelist kandidaatidele, kes tegutsevad kampaania ajal avalikes ametites. See nõuab hoolikat läbimõtlemist, millal on kandidaadi käsitlemine põhjendatud, millal aga saab info ka teiste allikate abil edasi antud.

Ausa ja õiglase kajastuse valimiskampaania käigust tagab see, kui ajakirjanik seisab kõigist kandidaatidest ühekaugusel.