Sellel kohtumisel aeti kalameeste jutte üpriski sõbralikult. Ühise laua taga mõistsid nii ametnikud kui ka kalurid seda, et siia-, ahvena- ja haugivarusid tuleb säästa.

Väikese väina piirkonnas leiti kompromiss, kuidas siia sügisesel kudeajal saaks ahvenapüügiga jätkata, kahjustamata siiakala populatsiooni.

"Lahendus tuli kohapeal ja see on, et põhimõtteliselt me keelame ära ainult need võrgusilma suurused, millega spetsiaalselt siiga püütakse. Ja ahvenapüügi silmasuurused jäävad lahti," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude juht Herki Tuus.

"Ega meil, kaluritel ei ole kellelgi midagi selle vastu, et siiga natuke kaitsta ja hoida. Ta ei ole meil prioriteetne püügikala. Pigem on ta meile oma lauale püüdmiseks kaaspüügina. Keegi teda otseselt püüdmas ei käi, meie püük on ikka ahven. See oli meie probleem ja ma arvan, et täna me saime päris hea lahenduse," rääkis kutseline kalur Kristjan Kana.

"Ja haugi alammöödu tõstmise kohta Saaremaa kalurid ütlesid, et see on väga mõistlik mõte, et neid väikeseid pulkasid tegelikult püüda ei ole vaja kellelgi," sõnas Tuus.

Omakorda aga ahvenavarude säilimiseks tahab keskkonnaministeerium piirata ahvenapüüki kala kevadisel kudeajal. See piirang võib rakenduda aga alles järgmisel aastal, enne peetakse ka teistes piirkondades kaluritega nõu.

"Enne ahvena kudeaega või kudeajal ahvenat ei püüaks. Me räägime ka teiste piirkondade kaluritega ja see keeld oleks meres üle Eesti. Ja me räägime siin mõnest, kahest-kolmest nädalast, mis keskenduks täpselt sellele perioodile," rääkis Tuus.

"Miks seda kudekala peab ära püüdma? Täna me ju haugi piirame – mõistlik, haug kasvab juurde. Ja sama on ahvenaga. Miks siis teha erandeid? Nüüd on lihtsalt küsimus see, kuidas seda rakendada, kuna meil mered on erinevad. Meil on siin madal meri, mujal on jälle sügav meri. Kudeaeg varieerub väga palju. Eks aeg näitab, mismoodi see ära lahendatakse. Loodame mõistlikku lahendust," kommenteeris Kana.