Miski ei takista praegu Eestis ettevõtte omanikku registreerimast oma firmat näiteks aadressile Lossi plats 1, kus töötab parlament, või superministeeriumi hoonesse. Või mõnda kolmandasse kohta, millel pole ei ettevõtte ega selle omanikuga otsest seost. Arvestama aga peab, et teadlikul valeandmete esitamisel võivad siiski olla tõsised tagajärjed.

Seadus, mis lubab omaniku nõusolekuta aadressi ettevõtte registreerimisel kasutada, on kehtinud aastast 1995, varem pidi tooma asukohana näidatud pinnal elavate kõigi täisealiste nõusoleku, ütles ERR-ile justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.

Samas ei tähenda see, et ettevõtte võib suvalisele aadressile registreerida, kuidagi ettevõttega seotud kohustustest vabanemist. Lisaks võib tähendada teadlik valeandmete esitamine kriminaalasja, kui asjaolud selleni viivad, lausus Peep,

Näiteks loetakse registrijärgsele aadressile saadetud menetlusdokumendid kohtupraktika järgi kättesaaduks. Kui see aadress on mittetoimiv, võib registripidaja ehk Tartu maakohus korduvalt trahvida juriidilist isikut ja kõiki selle juhatuse liikmeid, kuni aadress on parandatud.

Kui tuleb välja, et registrit pidavale kohtule on tahtlikult esitatud valeandmed, on selle eest ette nähtud kriminaalvastutus, ütles Peep.

"Teadlikult ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale võrdub kriminaalasjaga ja halvemal juhul ka vanglaga," nentis ta.

Kui keegi avastab, et tema valdustesse on keegi tundmatu või soovimatu isik oma ettevõtte registreerinud, tuleks valest aadressist teada anda Tartu maakohtu registriosakonnale, lisas Peep.

"Üldiselt on suvalisele võõrale aadressile ettevõtte registreerimine neil põhjustel harva esinev erandolukord. Sagedamini tuleb ette, et aadressi muutumisest unustatakse lihtsalt teatada," lausus Peep.