Kohtusaaga algas 2019. aastal, kui UBS oli süüdi mõistetud madalaima astme kohtus süüdi maksudest kõrvale hiilimises ning enda klientide maksukelmuse kaasaaitamises. Toona mõisteti pangalt välja kokku 4,5 miljardit eurot, millest 3,7 miljardit eurot moodustas trahv ja 800 miljonit eurot kahjutasu Prantsuse riigile.

2021. aastal jättis apellatsioonikohus rahapesu süüdimõistmise jõusse, kuid vähendas trahvi suurust ühe miljardi euroni, jättes jõusse 800 miljoni euro suurust kahjutasu.

Kassatsioonikohtu rolli täitva Ülemkohtu otsuse järgi jääb jõusse nii süüdimõistmine kui ühe miljardi eurone trahv, kuid alama astme kohus peab ümber hindama 800 miljoni eurose kahjutasu suurust, vahendas Financial Times.

Prokuröride sõnul otsis pank ebaseaduslikult kliente, aitas neil vältida maksude maksmist ning oma kahtlase päritolu raha pesta aastatel 2004 kuni 2012.

Kohtus näidatud tõendite kohaselt värbasid pankurid kliente salaja, kohtudes nendega näiteks ooperis, jahil ja tenniseturniiridel. Pank kasutas logota visiitkaarte, isepuhastavaid kõvakettaid ja muid taktikaid, mis oleksid pigem kohased spioonidraamale kui pangandusele.

UBS-i probleemid ei piirdu ainult Prantsuse kohtuasjaga. Juunis ostis UBS oma kunagise rivaali Credit Suisse, millel endal on samuti palju aastate jooksul kogunenud õiguslikke probleeme, mille lahendamisega UBS-i juhtkond püüab tegelda.

Endised Credit Suisse'i investorid juba esitasid kokku üheksa miljardi dollarini ulatuvad õiguslikud nõuded panga vastu.

UBS avaldas pärast kohtuotsuse selgumist teate, milles väljendas otsusega pettumuse. Panga sõnul pole see seadust ja regulatsioone rikkunud.