2010. aastal tellis Liibüa riik Saksamaa keskpangast 150 miljonit eurot 100- ja 200-eurostes kupüürides. Eesti Panga sularaha ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul pole selles põhimõtteliselt midagi ebatavalist.

"See 150 miljonit tundub meile, lihtsurelikele astronoomilise summana, aga kui me võtame ükskõik missuguse riigi – minu pärast Eesti vabariigi –, siis tegemist on ikkagi riikliku sularaharingluse mõttes väga marginaalse summaga," sõnas Roosve "Pealtnägijale".

"Liibüa oli 2010. aastal väga heal järjel olev riik. Araabia riikide seas kõrgelt respekteeritud. 2010 veel toimus seal isegi Araabia Liiga tippkohtumine. Erinevad Araabia riikide juhid olid kõik Liibüas kohal, Gaddafi kõige keskel kui selle tippkohtumise võõrustaja. Tavalised inimesed elasid täiesti normaalset elu, võiks öelda. Kui me võtame sealt välja tõsiasja, et sõnavabadust ja poliitilisi vabadust nendel ei olnud," rääkis Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik.

Kuid 2011. aastal puhkes nn araabia kevad, kus Tuneesiast alanud rahutused levisid kulutulena üle regiooni. Teiste seas puhkes kodusõda Liibüas, mis tõi 42 aastat võimul olnud Muammar Gaddafile häbistava lõpu, kus 69-aastase mehe laipa lohistati sõna otseses mõttes tänaval.

On omaette teema, kuidas välisriikide nii otsene sekkumine kui ka kaudne mehkeldamine olukorda kallutas, aga aastaks 2017 oli seitsme miljoni elanikuga naftarikas riik sisuliselt pooleks, kus lääneosas valitses üks klann, keskusega pealinnas Tripolis, ja idas teine grupeering, peakorteriga sadamalinnas Benghazis.

Kui uskuda tagantjärele koostatud ÜRO ekspertide raportit, tungis 2017. aasta lõpus ühe leeri tähtis sõjapealik Benghazis asuva keskpanga filiaali hoidlasse.

"Ühe episoodina ongi kirjeldatud seda, kuidas Khalifa Haftari, kes on idapoolse Liibüa uus sõjaline juht, mõnes mõttes ka Gaddafi mõtteline järglane, /.../ tema peab seda sõda Lääne-Liibüa vastu, aga siis on juhtum, kus ta poeg Saddam Kalifa Haftar läheb ja võtab Liibüa keskpanga Benghazi harust seal riigi idaosas kõik need miljonid dinaarid, eurod ja dollarid," selgitas Raudsik.

Sama ÜRO raporti andmetel ähvardasid püssimehed keskpanga töötajaid ja tassisid minema üle 639 miljoni Liibüa dinaari, üle 159 miljoni euro, 1,9 miljonit dollarit ja 5869 hõbemünti, mis kõik kokku tegi toonase kursi järgi ligi 500 miljonit eurot.

"ÜRO ekspertide paneel, kes Liibüaga tegelikult igakuiselt tegeleb, teeb ka julgeolekunõukogule ettekandeid, olen ise New Yorgis neid ettekandeid kuulanud, andis selle detailse kirjelduse selle konkreetse episoodi kohta. /.../ Kindlasti Haftari pojal ei olnud õigust seda raha sealt võtma minna, nii et rööv see oli kindlasti," ütles Raudsik.

Loo teeb veel erilisemaks, et millalgi enne röövi või selle käigus sai umbes pool sularahast üpris erilisel moel kannatada.

"Tõenäoliselt said need kahjustada juba seal filiaalis, seal Benghazi filiaalis, kus vesi oli seifid üle ujutanud," ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.

"Aga see ei ole olnud kindlasti kraanivesi või joogivesi ja mitte ka vihmavesi, see on ka täiesti selge. See on olnud bioloogiliselt igal juhul saastunud vesi," märkis Roosve.

"Nii palju, kui seda on kirjeldatud, seal toimus reoveetorustiku üleajamine, et tegelikult raha ujutati üle väljaheidetest täidetud veega," selgitas Raudsik.

Osa rikutud rahast jõudis ringiga Eestisse

Raha vajas pesemist nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Kui enamik saagist läks sõjapidamiseks või mõnusaks eluks, siis umbes 80 miljoni ulatuses eurosid oli nii kahjustatud, et tavapärasel moel neid kasutada ei saanud.

2018. aastal rääkis Al-Jazeera telekanal, kuidas rikutud raha püüti viia Türki. "Allikad paljastasid Al-Jazeerale, et see raha liigutati tüki kaupa Türki, kus seda püütakse vahetada," teatas telekanal.

"Läbi Türgi siis Euroopasse. Nii see raha hakkas Liibüast välja liikuma ja hakkas toimuma selle raha pesemine," sõnas Raudsik.

"Tundub meile, et mitte ainult Türgi maffia, vaid ka Venemaa pool on nende rahatähtedega seotud, kuidas nad sealt täpselt liikuma hakkasid," ütles Mäeker.

Politsei andmetel müüsid kurjategijad kupüüre sõltuvalt seisukorrast edasi umbes poolega nominaalist ning siin-seal, näiteks Prantsusmaal ja Belgias hakati spetsiifiliste kahjustustega rahasid ringluses kohtama.

Siinne avalikkus ei teadnud asjast midagi, aga tagantjärele selgub, et Eesti oli üks esimesi euroala riikidest, kus kurikuulsaid rahatähti juba 2018. aastal vahetada püüti.

"2017. aastal see vargus toimus Liibüas ja 2018. aastal olid esimesed märked ja esimesed vihjed selle kohta, et see raha on meie finantssüsteemis või meie majandusruumis," kinnitas Mäeker.

"Ja siis hakkasid tulema ka esimesed nii-öelda vahetuskatsed või leiud, hakati proovima," sõnas Roosve.

"Lõpuni seda ei tea, kes käis Türgis või Venemaal ja kust ta neid kupüüre sai või vähemalt ma ei saa seda kommenteerida, aga sealtkaudu need Eestisse jõudsid. /.../ Neid kupüüre, kus oli vähem kahjustust peal, ja näiteks, kus kauplus oli võimeline ja valmis neid kupüüre vastu võtma, siis neid anti lihtsalt tavaliselt kauplustesse või tanklatesse. /.../ Mida oli võimalik panna pangaautomaati, siis neid ka pandi pangaautomaati ja mõni minut hiljem võeti siis 50-eurostes välja ja sõna otseses mõttes pesti need pangatähed puhtaks," kirjeldas Mäeker.

Peamine kanal oli siiski Eesti Pank, mis pakub oma muuseumis täiesti ametlikku võimalust kahjustada saanud rahatähti asendada.

"Kui kellelgi midagi pangatähega juhtub, rebeneb, läheb pooleks, siis oleks võimalik inimestel pöörduda ja kiiresti operatiivselt see pangatäht korraliku pangatähe vastu vahetada," kinnitas Roosve.

Eesti võimud ei suutnud pikka aega sekkuda

Ehkki Europol väljastas 2019. aastal isegi vastava teate, mis julgustas keskpankasid Liibüast väidetavalt varastatud raha vahetamise asemel kinni pidama, siis Eesti võimud seda ei teinud. Nimelt näeb meie seadus ette, et rahapesu tõestamiseks peab olema eelkuritegu, kuid Liibüa riik pole siiani ametlikult öelnud, et rööv üldse toimus.

"Ei ole öelnud, jah. Ja ka meie oleme üritanud suhelda, aga me ei ole ka mingit vastust sealt saanud," tõdes Mäeker.

"Isegi kui on see kahtlus, et see on Liibüast kellegi poolt röövitud pangatäht, kui seda kuidagi tõestada ei saa, siis see tuleb ikkagi välja vahetada," ütles Roosve.

"Me teame ÜRO raportist, mis ütleb seda, et tegelikult on sealt ära varastatud väga konkreetsed nominaalid väga konkreetsete seerianumbritega, me teame, et nendel on väga konkreetsed veekahjustused või kemikaalikahjustused, aga kuritegu kuskil keegi ei ütle, et on," rääkis Mäeker.

Eesti Pank kinnitas "Pealtnägijale", et aastate jooksul on olnud üle 50 juhtumi, mille puhul neile jõudis kokku 1705 Liibüast röövitud pangatähte. Rahapesu andmebüroo juhi Matis Mäekeri sõnul otsustati 2022. aastal röövitud rahade legaliseerimisse sekkuda, rakendades varem vähe kasutatud juriidilist tööriista – halduskonfiskeerimist.

"Sellest hetkest, kui rahapesu andmebüroo liikus rahandusministeeriumi haldusalasse, kui meile tuli rohkem ressurssi ja mina sain rahapesu andmebüroo juhiks, siis me oleme asunud seda halduskonfiskeerimist reaalses elus palju sagedamini kasutama just nendel puhkudel, kus seda kuritegu iseenesest kas ei ole võimalik tõendada või seda lõpuni ei olegi võimalik näha," selgitas Mäeker.

Lihtsalt öeldes ei pea riik tuvastama kõiki kuriteo nüansse, vaid kui esineb piisav kahtlus, et isiku valduses on pahauskselt omandatud kuritegeliku päritoluga vara, võib selle arestida ja inimene peab omakorda tõestama selle ausat päritolu.

"Meie ei otsusta inimese süü üle, kas inimene on süüdi mingisuguses teos, vaid mida me sisuliselt ütleme, on see, et see raha ei ole sinu oma," ütles Mäeker.

Niisiis, kui juunis 2022 tulid mõnenädalase vahega Eesti Panka kaks järjekordset rahamuula, arestiti nende vahetusse toodud kupüürid ja tehti põhjalik uuring. Kokku saadi 15 200-eurost ja 62 100-eurost ehk kokku 9200 eurot.

Rahavahetusega seoses peab inimene täitma vormi, kus tuleb muu hulgas selgitada kahjustuse teket. 200-eurosed toonud mees rääkis keerulisest kombinatsioonist, kus ta andis lapsepõlvesõbrale laenu ja keegi tema jaoks tundmatu isik tõi selle tükk aega hiljem tagasi säärastes kupüürides.

"See jutt ise on väga imelik, aga mida me suutsime tuvastada, et see lapsepõlvesõber näiteks on aastast 2014 juba ära surnud. Nii et igas mõttes ei olnud see jutt loogiline," kommenteeris Mäeker.

Peaaegu makulatuuriks muutunud 100-eurosed vahetusse toonud mees rääkis aga, et töötas Moskvas ehitusel ja sai palka sellistes rahades.

"Kui me asusime seda kontrollima, siis tegelikult ta ei olnud nii palju välismaal töötanud. Ja kui vaadata ka, kui palju ta pidi tasu saama, siis kui ta keskmiselt viibis välismaal 70 päeva, mitte siis kõik see aeg nagu ta meile väitis, siis ta oleks pidanud keskmiselt päevas saama 600 eurot," selgitas Mäeker.

Lisaks spetsiifilistele kahjustustele on täpselt teada röövitud raha seerianumbrid ehk eksimise ruumi pole.

"Need ei ole juhused, kuidas inimesed nende otsa satuvad. Ei ole lihtsalt niimoodi, et läksin Türki kuskile turule ja siis leidsin sealt mingisugused rahatähed. Selleks, et neid rahatähti saada, peavad sul mingisugused tutvused olema, vähemalt sellistes kogustes. /.../ Need ei ole väga väikesed ja juhuslikud, lihtsalt jalutad kuskile poodi ja keegi annab sulle need rahad," rääkis Mäeker.

Suurest raharöövist alanud ahela lõpus tegutsenud variisikuid eraldi ei karistatud, aga kuna nad ausat päritolu tõestada ei suutnud, võeti raha kohtumäärusega riigi tuludesse.

Kusjuures mullu võeti Eestis veel rajalt maha 18 200 euro väärtuses samasuguseid kupüüre, mille suhtes menetlus alles käib.

"Võiks olla igale inimesele õppemoment, õppekoht ka, et kui keegi tuleb hea raha eest sulle pakkuma head teenistust – lihtne asi, pane raha enda pangakontole või mine ainult, pane see kuskile pangaautomaati –, siis nii lihtne see ei ole ja põhimõtteliselt on võimalik neid ka rahapesu eest süüdi mõista," ütles Mäeker.

"Aga ilmtingimata riigina, ma arvan, ei peakski karistama kõiki neid variisikuid. Mida me peaksime tegema, on see, et see kuritegelik raha ei jõuaks meie majandusruumi ja meie finantssüsteemi ja need, kes tegelikult kahju kannatasid, need, kes selle raha siia tõid, said oma karistuse ka läbi selle, et see raha lihtsalt võeti nendelt ära. Tõenäoliselt nemad maksid selle raha eest kellelegi, nii et nende kahju on siis see makstud raha, mida nad sellele Türgi või, ma ei tea, Vene maffiale maksid, et neid rahatähti siia tuua," lisas ta.

Ametlik sõnum on, et enam selline rahapesu siin läbi ei lähe. Kusjuures rahapesu andmebüroo avaldas kolmapäeval oma aastaraamatu, kus on juttu sellest ja teistest nende töövõitudest.