Harjumaal Kõnnu suursoos on madalamatel laugastel, kus vesi naljalt üle põlve ei ulatu, juba nii paks jää peal, et saab juba uisutada.

"Tegelikult väga tavaline ei ole, mina nii vara ei ole üldse jää peale saanud. See on väga erakordne just Põhja-Eestis. Tavaliselt mujal läheb kiiremini külmaks," ütles matkajuht Meriliis Kotkas.

Jääle võib minna, kui see on umbes kümne sentimeetri paksune ja seetõttu Põhja-Eestis tavaliselt enne detsembri keskpaika jääle minna ei saa.

"Mõni aasta on selline, et seal mere peale üldse ei saa, sest seal see jää mängib rohkem soolaga, aga igal aastal rabalaugaste peale on saanud, seal on vähem soola sees, mineraalaineid ei ole. Seal külmub kiiremini ära," ütles Kotkas.

"See jää siin on kümnest kümme. Ta on selline esimene kõige siledam jää ja kerge lumekord on siin ka peal, on veel silmailu ka. Lisaks sellele, et see jää on superhea uisutamiseks," rääkis uisumatkaja Tanel.

Jane sõnul ootavad nad kogu aasta, millal uisutada saab. "Nii kui jää ära läheb, nii hakkame uut jääd ootama," kinnitasid nad.

Jääl peavad uisutajad hoidma üksteisest paarimeetrist vahet. Aga on veel paar rusikareeglit, millest tuleb kinni pidada.

"Looduses uisutades peavad olema naasklid alati kaelas. Varuriided, ja need peavad olema veekindlalt pakitud. Seljakott peaks kogu aeg seljas olema ja väga hea, kui oleks puusavöö seljakotil ja rinnarihm, siis ta ka päästevestina toimib," loetles Kotkas.

Kindlasti ei tohi uisutama minna üksi ja enne jääle astumist tuleb selle paksust kontrollida. Kuigi sotsiaalmeedias liigub info jääolude kohta väga kiiresti, siis selle peale lootma jääda ei tohi, sest jääolud võivad muutuda kiiresti.