Kloogal pressiti lastele talveks mitu tonni õunu mahlaks
Hea õuna-aasta paneb kogukonna tegutsema ja nii pressiti laupäeval Kloogal pea paar tonni õunu mahlaks, et seda talvel lastele joogiks pakkuda.
Laupäeva ennelõunal käis Lodijärve koolis töö nagu laevaköögis - ühed pesid, teised purustasid, kolmas pressis ja neljas jahutas. Lodijärve kooli suur õunamahlategu oli täies hoos. Oma õunaaeda koolil pole ja kõik ubinad on toodud üleskutse peale.
"Me oleme saanud vähemalt poolteist tonni ja päeva jooksul veel tuuakse kogu aeg õunu juurde. Telefon kogu aeg heliseb, et kas on veel õunu tarvis. Kahjuks rohkem ei saa võtta, sest me pressime ja kuumutame terve öö," sõnas mahlatalgute algataja Siiri Kaldma.
Klooga külje alla on kaitseväe harjutusväljak ja alevikule makstava taluvustasu eest ostis Lääne-Harju vald Kaldma algatusel paari aasta eest õunapurustaja, mis laupäeval kõvasti vett ja vilet sai. Kohalikku toidujagamiskappi eestvedava naise sõnul oleks patt lasta õuntel lihtsalt ära mädaneda ja nii ta mahlatalgud kokku kutsuski.
"Esimene reaktsioon oli, et kust me need õunad võtame. Et me ei olnud kindlad, et nii hilja veel õunu on ja tegelikult isegi nädal aega enne tänast päeva olime kahtleval seisukohal. Aga täna näete, kui palju neid õunu on," sõnas Lodijärve kooli juhataja Nele Lavrikov.
Silma järgi hinnates peaks saama 600 liitrit mahla. Kiire rehkendus näitab, et kui õpilasi on 166, siis iga lapse kohta tuleb mahla kolm ja pool liitrit.
"Esimene press, mis siin oli, oli väga magus. Kindlasti mingil hetkel tulevad antonovkad ja muud sordid, aga me kindlasti segame kuumutamise käigus seda mahla ja suhkrut juurde ei pane," ütles Kaldma.
Koolijuht usub, et kevadeks on mahl otsas ja kui kogu mahl joogiks ei lähe, siis kokandusringi juhendaja suudab kindlasti mõne vahva retsepti välja pakkuda, mis hädasti mahla vajab.
5. klassi õpilane Mirtel soovis oma vabal päeval kooli appi minna.
"Esiteks, ma ei ole kunagi teinud õunamahla ning oli väga põnev ja teiseks mulle väga meeldib õunamahla juua," ütles Mirtel.
Mahlateo kõige ägedam osa on Mirteli arvates õunte purustamine, aga ämbrite tassimine on pigem tüütu.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











