Kohus koguneb kolmeks päevaks Musta mere äärsesse Batumi linna, et arutada alates 2012. aastast võimul oleva valitseva erakonna Gruusia Unistus esitatud hagi. 

Lõplik otsus tuleb langetada 24. juuniks 2027.

Inimõigusorganisatsioonid, Euroopa Liit ja teised on keelustamiskava kritiseerinud, märkides, et see võib Gruusia poliitikat ja ühiskonda veelgi enam lõhestada ning takistada riigi suhete arendamist läänega.

Gruusia opositsioonierakondade liit on lubanud keelustamise vastu protestida, korraldades üle riigi kuu aega kestvaid suurmeeleavaldusi.

Opositsioon on kohtumenetluse hukka mõistnud, nimetades seda poliitiliselt motiveerituks ja väites, et võimupartei püüab kõrvaldada oma peamisi konkurente.

Gruusia Unistuse ametiisikud, sealhulgas erakonna asutaja Bidzina Ivanišvili – miljardärist ärimees, kes kogus varanduse Venemaal –, on korduvalt ähvardanud opositsioonierakonnad keelustada, väites, et see samm kaitseb põhiseaduslikku korda.

"Me algatame õigusprotsessi, mille tulemusel keelustatakse [opositsiooniline] Ühtne Rahvuslik Liikumine, aga ka kõik selle satelliit- ja järglasparteid," ütles Ivanišvili enne 2024. aasta parlamendivalimisi.

Gruusia Unistus on märkinud, et opositsioonierakondade keelustamiseks oli neil vaja parlamendis põhiseaduslikku enamust. Pärast seda, kui 2024. aasta oktoobris toimunud valimistel ei suudetud sellist enamust saavutada, pöördus võimupartei konstitutsioonikohtu poole. 

Peaminister Irakli Kobahhidze teatas, et need erakonnad on "olemuselt põhiseadusvastased".

Algselt suunati hagi kolme opositsioonirühmituse vastu, kuid hiljem laiendati seda viiele: Ühtne Rahvuslik Liikumine (UNM), Koalitsioon Muutuste Nimel, Tugev Gruusia – Lelo, Föderalistid ja Gruusia Eest.

Gruusia keskvalimiskomisjoni andmetel kogusid 2024. aasta valimistel valimiskünnise ületanud neli opositsioonirühmitust kokku ligi 800 000 häält, mis moodustab üle kolmandiku kõigist antud häältest.

Vahetult enne valimisi loodud Föderalistid ei ole veel parlamendivalimistel osalenud.

Kõik viis erakonda toetavad tihedamaid sidemeid läänega ning Gruusia lõimumist Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Koalitsioon Muutuste Nimel üks juhte Nika Gvaramia ütles, et keelustamise eesmärk ei ole opositsioonipoliitikutelt ametikohtade võtmine, vaid "riigilt demokraatia võtmine".

Osa opositsioonirühmitusi teatas, et alustab meeleavalduste sarja 25. oktoobril Tbilisi Riikliku Ülikooli juurest. Nende sõnul kestab protestikampaania nimega "Gruusia ilma Ivanišvilita" 28. novembrini, mil möödub kaks aastat laialdastest meeleavaldustest, mis järgnesid Gruusia Unistuse otsusele peatada riigi EL-iga lõimumine.

Süüdistused põhiseadusvastases tegevuses

Hagejad väidavad, et viit erakonda seovad põhiseadusvastased eesmärgid, sealhulgas püüdlused kukutada või vägivaldselt muuta Gruusia põhiseaduslikku korda, riigi iseseisvuse õõnestamine ja selle territoriaalse terviklikkuse rikkumine.

Samuti süüdistatakse hagis opositsioonierakondi püüetes kruvida pingeid Venemaaga ja viia Gruusia Moskvaga vastasseisu.

Suur osa tõendusmaterjalist pärineb Gruusia Unistuse saadiku Thea Tsulukiani juhitud ajutise parlamendi uurimiskomisjoni järeldustest.

Komisjon uuris UNM-i võimuloleku aega, sealhulgas 2008. aasta augustisõda Venemaaga, ja sellele järgnenud poliitilisi arenguid. Endise presidendi Mihheil Saakašvili asutatud erakond valitses Gruusiat aastatel 2003–2012.

Opositsioonierakonnad ja inimõigusorganisatsioonid on vaidlustanud menetluse õigusliku aluse ning seadnud kahtluse alla komisjoni erapooletuse. 

Transparency International nimetas komisjoni "Gruusia Unistuse loodud ebaseaduslikuks mehhanismiks opositsioonierakondade hävitamiseks ja pluralistliku demokraatia likvideerimiseks riigis."

Võimupartei on oma algatust põhjendanud kui püüdlust kaitsta Gruusia põhiseaduslikku korda. Samuti on valitsuserakond vihjanud, et tulevikus võib sarnane menetlus oodata ka teisi erakondi, sõltuvalt nende poliitilisest mõjust.

Endine kaitseminister ja Gruusia kodanikuühiskonna mõttekoja Civic IDEA juht Thinathin Hidašeli sõnas, et kavandatavate keeldude ulatus tekitab põhimõttelisi küsimusi Gruusia demokraatliku süsteemi kohta.

"Kui riik hakkab poliitilisi erakondi sellises ulatuses keelustama, on raske rääkida mingistki kokkusobivusest demokraatliku süsteemiga," ütles Hidašeli Raadio Vaba Euroopale/Raadio Vabadusele.

Kohtuasja taustal toimub Gruusia ja tema lääne partnerite suhete halvenemine ning teisitimõtlejate üha karmim mahasurumine.

Gruusia sai Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse 2023. aastal, kuid ühinemisprotsess on seiskunud. 2024. aasta novembris teatas Gruusia Unistus, et ei kavatse alustada liitumiskõnelusi enne 2028. aasta lõppu, mis vallandas ulatuslikud Euroopa-meelsed meeleavaldused.

Võimude reageerimine protestidele on toonud kaasa inimõigusorganisatsioonide kriitika, kes on teatanud meelevaldsetest vahistamistest, politseivägivallast ning survest sõltumatule meediale ja kodanikuühiskonnale.

Gruusia politoloog ja kodanikuaktivist George Melašvili märkis, et kohtuasja eesmärk on võimupartei positsiooni kindlustamine.

"Selle ainus ja peamine siht on saavutada täielik kontroll ja võtta ühiskonnalt valikuõigus," lausus Melašvili Raadio Vaba Euroopale.

Samuti tõstatab kohtuasi küsimusi Gruusia välispoliitilise suuna ning Venemaa võimaliku kasu kohta, mis tuleneb Gruusia üha suurenevast eraldatusest läänest.

Moskva on pikka aega olnud vastu Gruusia püüdlustele lõimuda lääne institutsioonidega.

Melašvili leidis, et läänemeelsete opositsioonirühmituste keelustamine teeniks Venemaa huve, nõrgestades neid jõude ja vähendades lääne kaasatuse väljavaateid.