Astangu-Mäeküla kaitseala loomisest on räägitud aastaid. Esialgu kaalus kaitseala rajamist riik, kuid see jäi soiku. Kui viie aasta eest tegi 45 inimest ettepaneku ikkagi Astangu-Mäeküla kaitseala rajada, hakkas linn ise selle piirkonna kaitse alla võtmisega edasi tegelema.

Ettepaneku üks koostaja Tõnis Bramanis põhjendas vajadust piirkond kaitse alla võtta muu hulgas sellega, et seal on Eesti üks olulisemaid nahkhiirte parvlemispaiku.

"See on Tallinna liigirikkam ja samal ajal ka meile teadaolevalt parimas seisus kahepaiksete elupaik. Seal on roomajate elupaik, erinevad kimalase liigid, päevaliblika liike on üle 40. Et on väga oluline osa Tallinna rohevõrgustikust," rääkis Bramanis.

Esialgu oli linnal kavas luua 157,7 hektari suurune kaitseala, kuid linnavalitsus muutis kavandatava kaitseala pindala 148,7 hektarile. Bramanis lausus, et kaitseala pindala vähendamises ta probleemi ei näe.

"Palju olulisem on see, et eelnõus on esimest korda konkreetselt välja toodud ka kinnistute omandamise võimalused ja maaomanike toetusmeetme väljatöötamine, mis teeb minu hinnangul selle eelnõu oluliselt tõsiseltvõetavamaks."

Vandeadvokaat Indrek Veso, kelle klientide seas on ka üks kõnelause piirkonna maaomanik, suhtub kaitseala rajamisse kriitiliselt.

"Selle ala nii suures ulatuses kaitse alla võtmine ei ole põhjendatud ka põhjusel, et kõrval asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Meil tuleb sinna ühte piirkonda päris palju kaitsealasid. Et ei ole minu arvates põhjendatud ja proportsionaalselt seda enam, et need väärtused, mida seal justkui kaitstakse, on raskesti arusaadavad ja hoomatavad," rääkis Veso.

Ühtlasi tekivad kaitsealal maaomanikule juurde mitmed piirangud.

"Keelatud on teha näiteks raiet, ka siis kinnisvara arendada  – sellised peamised tegevused, mida peetakse silmas kinnisvara tavalisel kasutamisel, majandamisel ja parendamisel," lisas Veso.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on maaomanikega kompromissile jõudmine kulgenud üldiselt sujuvalt.

"Arvestades, kui palju neid maaomanikke on  – siin suurusjärgus 50. Loomulikult 50 omanikuga läbi rääkides on erinevaid seisukohti, aga ma ütleks, et selliseid kategoorilisi nüansse, kus mõni maaomanik on öelnud, et mitte mingil tingimusel ei olda nõus sellega, et see kaitseala tuleb, sellised ei ole olnud," rääkis Järvan.