Järvan: Tallinn suurendab tee-ehituse mahte, kuid kärbib ametnike arvu

Pealinnas sai esialgsetest plaanidest hiljem valmis Liivalaia tänava remont ning avati Peterburi tee sõidurajad. Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul jätkab linn järgmisel aastal taristuinvesteeringutega, kärpides samal ajal töökohti linnaametis.
Järvani kinnitusel on Liivalaia tänava remont nüüdseks täielikult lõppenud ning kõik sõidurajad on liiklusele avatud. Tööde käigus sai uue teekatte üle 17 000 ruutmeetri sõiduteid ja enam kui 4000 ruutmeetrit kõnniteid.
"Kes seal vähegi sõitnud on, suudab, ma usun, hinnata, et tööd tehti tõesti kvaliteetselt – selle üle on ainult hea meel," märkis Järvan.
Liivalaia tänava remont venis siiski paari nädala võrra pikemaks: esialgseks tärminiks oli 25. oktoober. Remont algas 19. augustil.
Järvani hinnangul on edusamme on tehtud ka Peterburi teel, kus on valminud nii sõidu- kui ka rattateed ning uuendatud 3,5 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitrasse ja 600 meetrit gaasitrasse. Lõpetamata on veel umbes 300 meetri pikkune kõnniteelõik, mis valmib kevadel pärast Elektrilevi keskpingekaabli ümbertõstmist. "Aga ma usun, et me elame selle üle, saame hakkama," lisas abilinnapea.
Suured tee-ehitused ja Hipodroomi ristmik
Abilinnapea sõnul kinnitab järgmise aasta eelarve linnavalitsuse suunda investeerida senisest enam teedevõrku. Suuremate töödena lähevad ehitusse Pärnu maantee ja Petrooleumi tänava rekonstrueerimised, jätkub Peterburi tee teine etapp ning fookuses on ka Hipodroomi ristmiku rekonstrueerimine.
Peterburi tee teise etapi käigus tehakse korda Iru-lähedased ebatasased betoonplokkidest teelõigud, mida Järvan kirjeldas kui Ameerika mägesid betoonplokkidest.
Linn hakkab välja ostma Astangu-Mäeküla kaitseala maid
Keskkonnavaldkonnas tõi Järvan esile Astangu-Mäeküla kaitseala loomise, mida ta nimetas päris keskkonnakaitseks.
"Mul on hea meel, et just meie ajal sai tehtud aastakümnete kõige suurem keskkonnakaitse otsus – ja ma räägin päris keskkonnakaitsest, mitte esoteerilisest kliimapoliitikast," ütles ta.
Järgmise aasta põhieelarvesse on planeeritud vahendid, et osta õiglase hinnaga välja eramaad, kus omanikud ei saa piirangute tõttu enam oma omandiõigust teostada. "Igati õiglane printsiip, mida ma tahaks ka rohkem natuke riigis näha," lisas Järvan.
Koostöö erasektoriga ja kärped linnaaparaadis
Ettevõtlusvaldkonnas peab Järvan oluliseks linna ja erasektori ühist turundust välismaal, tuues eduka näitena esile Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF). "On selgelt näha, et see koostöö erasektoriga kannab mahlakamaid vilju, kui linn üksinda ainult oma reklaamikampaaniaid väljamaal tehes," sõnas abilinnapea.
Järgmisel aastal jätkab linn ka noortele suunatud häkatonide korraldamist, kus põhitähelepanu on elanikkonna kaitsel ja droonitehnoloogiatel.
Samal ajal jätkab linnavalitsus avaliku sektori kokkutõmbamist. Kui varasematel aastatel lisandus Tallinna linnas ligikaudu sada ametnikku aastas, siis Järvani sõnul ei ole avaliku sektori lõpmatu paisumine ei paratamatus ega majanduslikult jõukohane.
Järvan meenutas, et kohe võimule tulles oli esimene samm rohepöörde osakonna koondamine. "Täna vaatame pea aasta hiljem, kas on Tallinna linn nüüd kokku kukkunud sellest? Ei, küll on aga kulud väiksemad. Siin naljamehed võivad väita, et kui poleks seda rohepöörde osakonda koondatud, siis oleks novembris meil juba lumi väljas. Mina kahtlen selles," kommenteeris ta.
Järgmise sammuna vähendatakse ettevõtlusteenistuses täiendavalt seitse ametikohta. "Me oleme selgelt tõestanud, et suudame vähemaga rohkemat," märkis Järvan.
Toimetaja: Mari Peegel









