IT-amet haldab infosüsteeme, mis on seotud Schengeni, viisa- ja asüülitaotlejate infosüsteemidega. Need võimaldavad näiteks Eesti politseil teha oma Euroopa kolleegidega koostööd, et leida varastatud auto ka siis, kui see viiakse Eesti piiridest välja, selgitas Garkov ETV saates "Kahekõne".

Ta lükkas ümber väite, et agentuur kogub andmeid kõigi Euroopa kodanike kohta. Garkovi sõnul säilitatakse andmebaasides vaid nende inimeste isiklikke andmeid, kes on taotlenud Euroopa viisat, põgenikustaatust või hoopis sattunud kriminaaluurijate huviorbiiti.

Garkovi kinnitusel ei liigu IT-agentuuri hallatav info Euroopa piiridest väljapoole.

Tema sõnul on hallatavates süsteemides olevale infole ligipääs ainult piirikontrolli, pagulaste ja julgeoleku vallas töötavatele ametnikel.

Samas tõdes ta, et nemad ei tegele ka Schengeni, viisa- ja asüülitaotlemise andmebaasi andmete sisestamisega, vaid tagavad, et need töötaksid.

Agentuuri ametlik nimi on eu-LISA (amet õigusel, vabadusel ja turvalisusel põhineva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks). Garkov ei näe selles, et ameti nimes on nii julgeolek kui vabadus mingit vastuolu, sest tema sõnul eeldab viimane esimese olemasolu. See tähendab, et inimene ei saa olla vaba, kui tema turvalisus pole tagatud.

Kahe aasta pärast selgub, kas Schengeni süsteemi lisatakse ka biomeetrilised andmed. Sõrmejälgede, DNA ja muu sellise info talletamiseks ja haldamiseks vajaks amet uut tehnoloogiat ning ilmselt ka täiendavaid töötajaid.