Suurem osa illegaalsetest immigrantidest ei saabu Euroopa Liitu ööpimeduses paadiga või salaja autokastis. Nad astuvad kehtiva viisaga üle mõne Schengeni riigi piiri ja unustavad sealt viisa kehtivuse lõppedes lahkuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui uue elu alustamisega Euroopa Liidus õnnestub hankida ka uue nimega isikutunnistus, on üsna keeruline tuvastada, kes ja millal Euroopa Liitu tuli.

Euroopa Komisjoni e-piiride pakett lubab ebaseaduslikku rännet tõhusamalt ohjata, muutes Schengeni välispiiri targemaks.

"Passide tembeldamine asendatakse automaatse andmete kandmisega registrisse. Iga kord, kui inimene siseneb, võetakse sõrmejälg, tõmmatakse pass läbi vastava skänneri ja andmed kanduvad andmebaasi. Hiljem on võimalik jälgida, kes on millal sisenenud, millal väljumas, kas ületanud viibimisaega," selgitas ELi esinduse nõunik siseküsimustes Uku Särekanno.

Eesti on e-piiride direktiivi tulihingeline toetaja. Siseminister Ken-Marti Vaher nimetab seda kompensatsioonimeetmeks võimalikule viisavabadusele Venemaaga. Kuigi Venemaa lootis viisavabadust Euroopa Liiduga enne 2014. aasta Sotši olümpiamänge, on ametnike sõnul praeguseks selge, et seda niipea ei juhtu. Millal viisavabadus tuleb, julgevad aga vähesed ennustada.

"Eesti seisukoht on väga selge, et e-piiride pakett on eelduseks viisavabadusele, mis tähendab, et EL peab olema valmis selleks vabaduseks, külastajate tulvaks, mis saabub," ütles Vaher.

Lisaks piiririigi staatusele teeb Eestile e-piiride paketi oluliseks ka Tallinnas tööd alustanud IT-agentuur, mis asub juhtima 1,1 miljardi eurose hinnasildiga projekti tehnilist poolt.

"Esimene väljakutse on süsteemi või süsteemide skaala, mida peab arendama. See ei ole väiksem kui tänase Schengeni infosüsteemi maht," nentis Euroopa Liidu IT-agentuuri direktor Krum Garkov.

Esialgsel hinnangul peaks IT-agentuur alustama arendustöödega 2015. aastal ning süsteemid jõudma kasutusse 2018. aastal. E-piiride direktiivi peavad enne heaks kiitma Euroopa Liidu valitsused ja Euroopa parlament.