Lugu muudetud 12. augustil 2025

Ühtlasi teatas mees täna oma advokaadi vahendusel, et vaatamata kantud karistusele on tema kaitsjad endiselt veendunud tema süütuses.

Varem on mees oma süüdimõistmise vaidlustanud Euroopa inimõiguste kohtus ja USA 4. föderaalses ringkonnakohtus. Mees märkis, et tema kaitsjate hinnangul tuleb lõplikke lahendeid veel aastaid oodata.

Samuti kinnitas ta, et loeb täna saadetud teatega teema avaliku käsitlemise enda jaoks lõpetatuks.

Enne väljaandmist USA-le Eestis ligi aasta vahi all olnud M. R. sai karistuseks kokku kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

Mullu kevadel sõlmis mees USA prokuratuuriga kokkuleppe, mille kohaselt ta tunnistas end süüdi USA vastu toimepandud kelmuses ning sealsed ametivõimud loobusid tema süüdistamisest internetikelmuses. Kuigi Põhja-Carolina kohus kinnitas kokkuleppe, jäi M. R.-ile võimalus sellest loobuda.

Mehe esindajad kinnitasid kevadel, et ta läks USA prokuratuuriga kokkuleppele, kuna ta ei suutnud tõestada, et ta oli teavitanud oma tööandjat isiklikest suhetest ühe oma tööandja alltöövõtjaga. M. R. eitas kategooriliselt ligikaudu ühe miljoni USA dollari omastamist või ebasihipärast kulutamist.

Mehe esindajad märkisid toona, et kokkuleppe sõlmimise tingis ka asjaolu, et kaks olulist tunnistajat olid surnud ning mitmed teised olulise kaaluga tunnistajad elavad Lähis-Idas. Kuna USA-l puuduvad vastastikused õigusabilepingud enamuse Lähis-Ida riikidega, siis osutus nendelt tunnistajatelt ütluste saamine praktiliselt võimatuks.

USA ametivõimud kahtlustasid M. R.-i internetikelmuses, altkäemaksu saamises seoses föderaalse programmiga, suures ulatuses kelmuses Ameerika Ühendriikide vastu ning rahapesu edendamises ja varjamises, mille eest USA seadused nägid ette kokku kuni 80-aastase vangistuse.

Eesti andis M. R. üle-eelmise aasta augusti lõpus USA-le välja võimalusega menetleda tema suhtes vaid kahtlustust internetikelmuses ja suureulatuslikus kelmuses USA vastu. Ülejäänud kahtlustuste osas puudus õiguslik alus mehe USA-le väljaandmiseks.

M. R. vahistati Tallinnas 2008. aasta septembri keskel USA õigusabipalve peale, kuna teda kahtlustati kuritegudes aastatel 2003-2005, mis olid seotud Iraagi ülesehituseks mõeldud raha ebasihipärase kasutamisega.

Piirivalve lennusalk toimetas M.R-i Rootsi ja sealt edasi USA-sse üle-eelmise aasta 25. augustil.

M. R. viibis vahi all Põhja-Carolinas.

Avaldame advokaadibüroo Glikman & Partnerid vahendusel saadetud M. R. teate ka täismahus:

M. R. teadaanne,
10. veebruar 2011

M. R. on ära kandnud talle määratud 33-kuulise vanglakaristuse ning ootab USA immigratsiooniametnike luba USA-st lahkumiseks. Vaatamata kantud karistusele on M. R. kaitsjad endiselt veendunud mehe süütuses, kuna USA ülemkohus tunnistas 2010. aasta juunis paragrahvi, mille alusel süüdistati ka M. R.-i, USA konstitutsiooniga vastuolus olevaks. Oluline on siinkohal veel märkida, et USA kohus tuvastas M. R-i kriminaalmenetluse käigus, et M. R. ei põhjustanud oma tegevusega ühelegi osapoolele varalist kahju.

M. R.-i kaitsjad on mehe väljaandmise ja süüdimõistva otsuse vaidlustanud vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtus ja USA 4. Föderaalses Ringkonnakohtus. USA võimud alustasid M. R.-i tegevuse uurimist 2005. a mais peale seda, kui üks USA kodanik oli esitanud FBI-le M. R. kohta kaebuse. Uurimise käigus selgus, et esitatud kaebus oli alusetu ja see oli põhjustatud sellest, et M. R. oli nõustunud tunnistama USA tsiviilkohtus kaebuse esitanud isiku vastu.

Vaatamata sellele esitasid USA võimud 2007. a novembris M. R.-ile 5-punktilise süüdistuse teises väidetavas kuriteos, mille eest ettenähtav maksimaalne vanglakaristus oleks olnud 80 aastat. USA võimud edastasid Eesti Vabariigile M. R. väljaandmistaotluse 2008. a suvel ja M. R. anti USA-le välja 2009. a augustis. 2010. a jaanuaris loobusid USA võimud kolmest M. R.-ile esitatud süüdistusepunktist ja sama aasta märtsis veel ühest punktist.

Kohtuasjas USA-s kaitse ettevalmistamisega tegelenud kaitsja sõnul aktsepteeris M. R. peale ligi 2-aastast eeluurimisvangistust talle USA valitsuse poolt tehtud kolmanda pakkumise sõlmida kokkulepe. M. R. läks kokkuleppemenetluse teed peale seda, kui ilmnes, et kohtumenetlus USA-s võib kesta veel aastaid ja USA-s alalist elamiskohta mitte omav M. R. peab kogu menetluse ajaks jääma vahi alla. Elamisluba omav süüdistatav saanuks eeluurimise ajal kohtuistungiks valmistuda kautsjoni vastu vabaduses.

Kohtumenetluse venimise üheks põhjuseks oli asjaolu, et USA võimud ei nõustunud M. R. kaitse jaoks olulistelt välismaistelt tunnistajatelt ütluste võtmisega väljaspool USA-d  ning sellest, et peale ligi aastast viivitust esitasid USA võimud M. R. kaitsjatele toimiku, mis koosnes miljonitest dokumentidest ja millest osa näitamise M. R.-ile USA võimud keelasid, kuna need dokumendid sisaldasid väidetavalt salastatud või konfidentsiaalset informatsiooni. Võistlev kohtumenetlus USA-s osutunuks M. R. kaitsjate jaoks ka väga raskelt teostatavaks, kuna USA-l puuduvad õigusabilepingud Lähis-Ida riikidega - kus väidetavad õiguserikkumised toime pandi - ning tõendite ja ütluste hankimine nendest riikidest oli seega sisuliselt võimatu. Kaitse ettevalmistamist raskendas muuhulgas veel ka asjaolu, et M. R. otsene ülemus tema Iraagis töötamise ajast suri uurimise läbiviimise ajal raske haiguse tagajärjel ja uurimismaterjalides puudusid viimase ütlused.

Vaatamata sõlmitud kokkuleppele on M. R. USA kohtu poolt määratud riiklik kaitsja esitanud 4. Föderaalsele Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse, millega taotleb mehe õigeksmõistmist. Oma apellatsioonikaebuses leiab kaitsja, et muuhulgas rikub M. R. süüdimõistmine Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelist välislepingut, mille alusel M. R. välja anti.

USA võimud meelitasid M. R. sõlmima kokkuleppe kirjaliku lubadusega teha kõik, et M. R.-ile määrataks maksmimaalselt 24-kuuline vanglakaristus, mis oleks sisuliselt kokkuleppe sõlmimise hetkel tähendanud M. R. kohest vabanemist. Apellatsioonikaebuse kohaselt jättis aga USA süüdistaja antud lubaduse täitmata ja kohus määras M. R.-ile 33-kuulise vangistuse.
M. R. kaitsjate sõnul on tõenäoline, et ka pärast mehe vabanemist tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu ja USA apellatsioonikohtu lõplikke lahendeid veel aastaid oodata.

Käesoleva teatega loeb M. R. selle teema avaliku käsitlemise enda jaoks lõpetatuks.