Lugu muudetud 12. augustil 2025

Maakohtu määrus ei ole edasikaevatav, sest edasikaevatav on valitsuse lõplik väljaandmise otsus, teatas riigikohus.

Seetõttu ei nõustunud riigikohtu kriminaalkolleegium M. R.-i kaitsjatega ega tunnistanud põhiseadusevastaseks kriminaalmenetluse seadustiku punkti, mille kohaselt ei saa isik Eestist väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistava üldkohtu määruse peale esitada kaebust.

Riigikohus nentis, et lõppkokkuvõttes kujutab isikute välisriigile väljaandmine kui tervik endast rahvusvahelis-õigusliku iseloomuga riiklikku tegevust, mitte aga kriminaalmenetlust.

"Seega tegelikult just nimelt riiklikul tasandil kahe riigi suhete üldist konteksti ning väljaandmist taotleva riigi demokraatlikkust arvestades otsustatakse, kas isik antakse välisriigile välja või mitte," leidis kolleegium.

Kuna kõnealuse riikliku tegevuse õiguspärasust on Eestis pädevad kontrollima halduskohtud, siis ongi väljaandmise puhul ainuvõimalik tagada nii kohtukaebe- kui ka edasikaebeõigus halduskohtumenetluse vahendusel.

"Kuid arvestades seda, et isikute väljaandmist taotletakse nende väidetava seotuse tõttu kuritegevusega, on väljaandmistaotluse menetlemine kahtlemata puutumuses kriminaalmenetluse kui siseriikliku tegevuse valdkonnaga."
 
"Oluline on siiski rõhutada, et selle valdkonna puhul ei ole tegemist siseriikliku kriminaalmenetluse süsteemi kuuluva üld- ega erimenetlusega vaid toimingute süsteemiga, mille seaduslikuks tunnistamine tuleneb otseselt riikidevahelist kuritegevusevastast koostööd sätestavatest lepetest. Seetõttu ei toogi välisriigi väljaandmistaotluse esitamine kaasa Eestis kriminaalmenetluse alustamist," seisis otsuses.

Kolleegiumi hinnangul kujutab väljaandmine endast eeskätt riiklikku tegevust, mille puhul on tagatud täiemahuline kohtukaebetee ning et kriminaalmenetluse alane pädevus on väljaandmismenetluse kui terviku raames oluliselt piiratud, ei olegi kolleegiumi arvates õige väljaandmise õigusliku lubatavuse määruse vaidlustamise õigustamiseks kasutada tavalises kriminaalmenetluses edasikaebeõiguse põhjendamiseks sobivat argumentatsiooni.