Moissejevi (42) staatuse tõstatasid volikogu istungil Juri Mišin ja Nadežda Sinjakova, kel tekkis küsimus, miks vangistatud saadik saab jätkuvalt linnalt palka ning tasu linna munitsipaalettevõtete nõukogudesse kuulumise eest.

Sinjakova sõnul on Moissejev vangistuse ajal saanud volikogu liikmena 9900 krooni ning Transservis-N nõukogu liikmena 13 500 krooni.

Linnasekretär Ants Liimets selgitas arupärimisele vastates, et kuna Moissejevi süüdimõistmine ei ole jõustunud ning ta on süüdimõistmise vaidlustanud Tartu ringkonnakohtus, siis on praegu tema liikmevolitused vaid peatatud, mitte lõpetatud.

Liimetsa kinnitusel kaotab Moissejev automaatselt oma saadikustaatuse süüdimõistva otsuse jõustumisel.

Narva linnavolikogu aseesimehe Larissa Olenina sõnul on Moissejevile tehtud väljamaksete puhul kõik korrektne, sest temalt ei ole seni saadikuvolitusi võetud. Olenina kinnitusel ei kavatseta Moissevile juba väljamakstud raha tagasi nõuda, kuna selleks puudub õiguslik alus.

Moissejevi süüasjad

Praeguseks on prokurör ja advokaat viinud Moissejevi altkäemaksu süüasja Tartu ringkonnakohtusse, kus see tuleb arutusele augusti lõpus.

Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen taotleb ringkonnakohtus Moissejevi  karistuse karmistamist ehk talle ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse määramist ning temalt 16 060 krooni suuruse ekspertiisitasu väljamõistmist.

Vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski taotleb Moissejevi süü ümberhindamist pistise andmise katseks ning tema karistamist vangistusega, mis ta on vanglas juba ärakandnud.

Aprillis mõistis Viru maakohus Moissejevi süüdi altkäemaksu andmise katses ning määras talle 10 kuu pikkuse reaalse vangistuse, millest tal oli osa eelvangistuses juba kantud. Seetõttu peab Moissejev vanglas reaalselt ära kandma seitse kuud ja 14 päeva. Moissejev vahistati otse kohtusaalis.

Kohus mõistis Moissejevilt välja sundraha ja menetluskulud 16 295 krooni. Kohus jättis ekspertiisitasu 16 060 krooni riigi kanda.

Veebruari keskel alanud protsessil tunnistas Moissejev end altkäemaksu andmises osaliselt süüdi. Moissejev märkis, et teda mõjutati altkäemaksu andma.

Süüdistuse järgi üritas munitsipaalosalusega ettevõtete AS Heakorrastus ja AS Narva Vesi nõukogu liige Moissejev 2008. aasta 26. augustil Jõhvis mõjutada Ida prefektuuri menetluses olnud kriminaalasja käiku.

Süüdistuse kohaselt palus Moissejev Ida prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissaril Jevgeni Fedorenkol teha tema kasuks otsused kahes kriminaalasjas ning lubas uurijale vastutasuks maksta 300 000 krooni kolmes osas.
 
Kaitsepolitseinikud pidasid Moissejevi kinni 2008. aasta 28. augustil Jõhvis, kui ta andis uurijale üle esimese makse ehk 100 000 krooni. Pärast seda andis kohus loa Moissejevi vahistamiseks ning mees viibis trellide taga kuni sama aasta 12. novembrini.
 
Mai alguses pääses Moissejev valeandmete esitamise süüasjast, kuna prokurör loobus selles tema süüdistamisest võimaliku karistuse ebaotstarbekuse tõttu.

Kohus nõustus Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase taotlusega lõpetada Moissejevi  suhtes kriminaalmenetlus, kuna ta kannab juba teises süüasjas määratud 10 kuu pikkust vangistust.

Kask märkis, et valeandmete esitamise süüasjas oleks Moissejevi võimalikul süüdimõistmisel oodanud teda, kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, kuid kuna see kuritegu oli toimepandud enne tema altkäemaksu kuritegu, siis oleks kohus kohaldanud tema suhtes tingimisi karistust.

"Antud kriminaalasjas menetletava kuriteo eest mõistetav karistus oleks seega tühine, võrreldes talle teise kuriteo eest mõistetava karistusega," nentis Kask.

Kohus nõustus eriasjade prokuröriga, et Moissejevile teises kriminaalasjas mõistetud 10 kuu pikkune  vangistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks, samuti avaliku menetlushuvi rahuldamiseks ning on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga.

Viru maakohus lahendas Moissejevi kaaslase Vladimir Saksini (37) ja OÜ Fervesta Grupp valeandmete esitamise süüasja kokkuleppemenetluses.

Kohus määras Saksinile valeandmete esitamise eest rahalise karistuse 9525 krooni ning OÜ-le Fervesta Grupp sama asja eest juriidilise isikuna 250 000 krooni.

Süüdistuse järgi esitas Moissejev Fervesta Grupp juhina linnale dokumente olematute investeeringute kohta. 2001. aastal ostis OÜ Fervesta Grupp Narva linnalt kesklinnas aadressil Raja 3 asuva endise kirstutöökoja ning võttis tehinguga kohustuse investeerida hoone arendusse kolme aasta jooksul 12 miljonit krooni. Fervesta pidi hoonesse ehitama piljardiklubi, restorani, sauna, treeningsaali ja väikese hotelli.

Leping nägi ette, kui Fervesta investeerimiskohustust ei täida, tuleb ettevõttel maksta trahvi 10% tegemata jäänud investeeringute summast. Lepingu täitmist pidi kontrollima Narva linnavaraamet.

Aasta möödudes esitas Moissejev, kes oli siis Fervesta juhatuse ainuliige, linnale investeeringute kohta aruande. Süüdistuse kohaselt kirjutas Moissejev aga aruandesse hulgaliselt kulutusi, mis ei omanud Raja tänava kinnistuga mingit seost.

Aasta pärast pöördus Moissejev taas linnavaraameti poole ja taotles investeerimistähtaegade pikendamist. Taotluses kinnitas ta, et Fervesta on teinud hoonesse olulisi investeeringuid, kuid süüdistuse järgi ei vastanud ka seal esitatud andmed tõele. Linnavaraamet andis siiski ettevõttele lisaaega investeeringute lõpuleviimiseks.

2004. aastal sai Fervesta juhatuse ainuliikmeks Saksin, kes esitas taas linnale valeandmeid investeeringutest, mida Raja tänava hoonesse tegelikult ei tehtud.

Kriminaalasja raames ilmnes, et hoones on alates 2001. aastast tehtud vaid lammutustöid.