Ettevõtte rõhutab, et erastamislepingule alla kirjutanud poolena võttis Eesti riik endale kohustuse tagada lepinguga kaitstud investeeringute aus ja võrdne kohtlemine.

AS Tallinna Vesi hinnangul on riik seda kohustust rikkunud, muutes seadusemuudatuste ja konkurentsiameti tegevusega võimatuks veeteenuste hindade tõstmist, mis on kooskõlas ettevõtte erastamisel 2001. aastal sõlmitud teenuslepinguga.

Tallinna Vesi rõhutab börsiteates, et on kolm aastat tulemusteta püüdnud jõuda riigiga kompromissini.

2014. aasta maikuus teavitas ettevõte valitsust võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest ja nüüd anti see käiku.

Tallinna Vesi esitab nõude summas üle 90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks.

"See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on juba tekitatud keeldudes kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011–2013 ning selle jätkuvat mõju aastatel 2014-2020," selgitas ettevõte.

Rahvusvahelise arbitraažimenetluse näol on tegemist protseduuriga, kus sõltumatu rahvusvaheline vahekohus teeb vaidluse osas lõpliku otsuse.

Vastavalt lepingule viiakse arbitraažimenetlus läbi Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses, mis on osa Maailmapanga Grupist.