Uuel aastal selgub arbitraažikohtu otsus Tallinna Vee ja riigi vaidluses ({{commentsTotal}})

Lipp Tallinna Vee logoga.
Lipp Tallinna Vee logoga. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

2014. aastal alanud arbitraaživaidlus aktsiaseltsi Tallinna Vesi ja Eesti riigi vahel peaks läbi saama uue aasta alguses, mil selgub ka, kas ettevõtte miljonitesse küündival nõudel on alust.

See on eraldiseisev vaidlus ja ei puuduta hiljutist riigikohtu lahendit tariifivaidluses, kus võitjaks jäi konkurentsiamet.

Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi ütles ERR-ile, et samuti on erinevad vaidlusalused küsimused - arbitraažikohus peab langetama otsuse konkreetselt küsimuses, kas välisinvestori huve on kahjustatud ja kas sellega seoses peab riik maksma kompensatsiooni.

Kui 2014. aastal ulatus nõude suurus lepinguperioodi arvesse võttes 90 miljoni euroni, siis ajas on see pidevalt muutunud.

"Nõude diskonteerimata hinnanguline summa oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 72 miljonit eurot, see on aga ajas muutuv. Milliseks see lõpuks kujuneb, ei ole täna võimalik veel öelda," rääkis Käi.

Rahvusvahelise vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris Pariisis. Alates sellest ajast on nii ettevõte kui riiki esindav justiitsministeerium oodanud arbitraažist otsust, mille lõpp-tähtaeg on lahtine.

Pooled hindavad tõenäoliseks, et saavad vastuse 2018. aasta alguses.

Rahvusvahelise arbitraažimenetlus on protseduur, kus sõltumatu rahvusvaheline vahekohus teeb vaidluse osas lõpliku otsuse. See tegutseb Maailmapanga juures.

2016. aasta alguses eraldas valitsus omandireformi reservfondist justiitsministeeriumile 2,38 miljonit eurot Eesti esindamiseks arbitraažimenetluses.

Otsus põhines analüüsil, et riigil on võimalik vaidlus võita või vähemalt kahju hüvitist olulises osas vähendada ning juhul, kui riik vaidluse võidab, on võimalik taotleda vastaspoolelt riigi menetluskulude osalist või täielikku hüvitamist.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: