Otsuse kohaselt peaksid Brüsseli ettekirjutuste asemel liikmesriigid omavahel kokku leppima, kui suure osa immigratsioonikoormast keegi kanda võtab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Leedu on välja käinud 250 inimese abistamise, mis on Brüsseli pakutust kolm korda vähem. Ungari, kes ei tule toime Kosovost massiliselt saabuvate varjupaigataotlejatega, skeemis ei osale.

Keegi peab Ida-Euroopa tagasihoidlikust panusest tekkiva tühimiku täitma, mis tähendab, et kõneluste raskem osa võib juulis alles ees seista. Peaminister Taavi Rõivas loodab antud rändekriisi lahendamisel liikmesriikide aususele.

"Ma tõesti loodan, et kõik riigid ausalt panustavad ja ütlevad, mis nende võimekus on," ütles Rõivas.

Liidrite kohtumist lähedalt jälginud diplomaatide sõnul võitles Itaalia jõuliselt kohustuslike kvootide eest.

Peaminister Matteo Renzi olla kolleegidele öelnud, et kui see on teie idee Euroopast, võite selle endale jätta. Oma pettumust ei varjanud ka rändestrateegiat kirglikult kaitsnud Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker.

"Tõsiasi, et meil kulus tunde selles süsteemis kokkuleppimiseks näitab ilmselgelt, et Euroopa ei ela vääriliselt väärtustele, mida propageerime igal võimalusel väljaspool EL-i," tunnistas Juncker.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles, et debatt oli väga kaasav ja riigid olid pühendunud lahenduse leidmisele.

"Usun, et rändeküsimus on suurim väljakutse, mida ma Euroopa Liidu asjades oma ametiaja jooksul näinud olen," arvas Merkel, kes lisas, et on näinud väljakutseid alates finantskriisist, majanduskriisi ja eurokriisini välja.

Liidrid toonitasid, et paketi oluline osa on illegaalsete immigrantide tagasisaatmine ja selle nimel tuleb suurendada koostööd kolmandate riikidega.

Euroopa Liidu siseministrid arutavad pagulaste ümberjagamise tehnilisi üksikasju 9. juulil Luxembourgis.