Vene ametnikud asusid Hollandist pärit lilli põletama

Kui eelmisel nädalal hävitati avalikult impordikeelu alla käivaid toiduaineid, siis nüüd on Venemaa võimud hakanud põletama Hollandist pärit lilli.
Ametnike sõnul on ahjudes hävitamisele kuuluvad lilled ohtlikud, sest nendega koos võib Venemaale saabuda taimehaigusi. Venemaa fütosanitaarjärelevalveameti (Rosselhoznadzor) kaalub praegu, kas lillede import Hollandist tuleks täielikult ära keelata, vahendas Reuters.
Kuna suurem osa Venemaal müüdavatest lilledest on pärit Hollandist, siis on tõenäoline, et peagi lillede hind Vene turul tõuseb.
Samas on mitmel pool väidetud, et tegemist on poliitilise sammuga, täpsemalt Kremli kättemaksuga selle eest, et Holland nõuab eelmise aasta suvel Ida-Ukraina kohal alla tulistatud reisilennuki küsimuses rahvusvahelise tribunali moodustamist. Samuti juhib Holland selle juhtumiga tegelevat rahvusvahelist uurimisrühma.
Ka Hollandi lilletootjad leiavad, et tegu on poliitilise surveavaldusega ning kutsuvad Vene ametnikke üles kontrollima kaupa Hollandis.
Hollandi prokurörid teatasid eile Buk-raketi tükkide leidmisest
Rahvusvahelisse uurimisrühma kuuluvad Hollandi prokurörid teatasid eile, et Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia reisilennuki rusude hulgast leiti ka Venemaal toodetud õhutõrjeraketi tükke.
Riigiprokuratuuri kinnitusel on tükid, mis on tõenäoliselt pärit raketisüsteemi Buk raketi küljest, praegu Hollandi ametnike käes.
Pressiteate kohaselt on tükid uurimise jaoks olulise tähtsusega, sest võivad anda informatsiooni selle kohta, kes on MH17 katastroofiga seotud.
Varem on Hollandi uurijad teatanud, et peavad raketirünnakut kõige tõenäolisemaks versiooniks, kuid tänase avalduse näol on tegu esimese korraga, kui viidatakse ka füüsilistele tõenditele.
Samas soovitasid prokurörid avalikkusel hoiduda enneaegsete järelduste tegemisest.
ÜRO julgeolekunõukogus pandi juuli lõpus hääletusele Malaisia esitatud resolutsiooniprojekt rahvusvahelise tribunali loomiseks Ukraina idaosas alla tulistatud reisilennuki Boeing 777 lennu MH17 katastroofi uurimiseks. Venemaa tõkestas selle dokumendi vastuvõtmise, kasutades julgeolekunõukogu alalise liikme vetoõigust.
Resolutsiooni vastuvõtmise poolt hääletas julgeolekunõukogu 15 liikmest 11. Angola, Hiina ja Venezuela hääletamisel ei osalenud. Seega ainsana oli vastu Venemaa esindaja.
Venemaa välisministeerium selgitas oma teates, et kuigi Moskva üritas vältida ÜRO julgeolekunõukogu lõhenemist ning viia diskussioon "konstruktiivsemale" tasemele, oli Venemaa sunnitud "politiseeritud" eelnõu vastu hääletama. Ka president Vladimir Putin on varem korduvalt teatanud, et Venemaa peab rahvusvahelise tribunali moodustamise ideed "enneaegseks" ja "ebakonstruktiivseks".
Venemaa veto tõi kaasa terava kriitika mitmete riikide esindajate poolt ning resolutsiooni toetanud maad kinnitasid, et üritavad jätkuvalt rahvusvahelise tribunali loomise nimel samme astuda.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse lennanud Malaysia Airlinesi reisilennuk 298 inimesega pardal tulistati Ida-Ukraina kohal alla 2014. aasta juulis.
Venemaa-meelsed võitlejad eitavad lennuki allatulistamist. Lääneriikide ja Ukraina hinnangul on aga olemas piisavalt tõendeid, et lennuk tulistati alla nn separatistide kontrolli all olevalt territooriumilt ja selleks kasutati Venemaalt toodud raketisüsteemi Buk.
Hollandi poolt juhitud uurimisrühm avaldab oma raporti MH17 kohta käesoleva aasta oktoobris.
Toimetaja: Laur Viirand









