Välisminister Marina Kaljurand ütles seda Venemaa uudisteagentuurile Interfaks antud intervjuus.

"Eesti Vabariigi Valitsus on Riigikogule varasemalt kinnitanud nii okupatsioonikahju olemasolu kui Eesti Vabariigi nõudeõigust okupatsioonikahju eest nii vabanduse kui kompensatsiooni näol," kirjutas justiitsminister Urmas Reinsalu. "Eesti Vabariigi nõudeõigus tuleneb Eesti õiguslikust järjepidevusest. Kui seda eitada, siis Eesti Vabariigil puudub ka nõudeõigus." 

Eesti Vabariigi institutsioonide seisukohad okupatsioonikahjude kohta on Reinsalu sõnul olnud järgnevad:

"1. 9.juuni 2004. aasta otsusega tegi Riigikogu ülesandeks Vabariigi Valitsusele töötada välja seisukoht okupatsioonikahjude võimalike kahjude kohta.

2. Vabariigi Valitsus kujundas oma seisukoha ning andis sellest Riigikogule teada 14.jaanuaril 2005. Oma otsusega Vabariigi Valitsus otsustas jätkata okupatsioonivõimude poolt tekitatud kahjude eest hüvituse saamise analüüsimist ning kahjutasunõude ettevalmistamist. Toetada eelkõige võimaliku kahjunõude esitamist seoses inimkahjudega.

3. Vabariigi Valitsus tegi justiitsministeeriumile ülesandeks koos välisministeeriumiga tegeleda kahjutasunõude ettevalmistamisega.

Rohkem otsuseid valitsuse ega Riigikogu tasemel Eesti Vabariigis vastu võetud ei ole. Küll on igas Balti riigis okupatsioonikahjude uurimisega jätkuvalt tegeletud ning Balti riikide justiitsministrid on kokku leppinud teha sel teemal koostööd," märkis Reinsalu.

"Ma rõhutan, et kui Eesti Vabariigi institutsioonid väljendavad seisukohta, et Eesti Vabariigil ei ole okupatsioonikahjudest tulenevaid võimalikke nõudeid, siis on need seisukohad rahvusvahelise õiguse järgi lõplikud ja tagasivõetamatud. Selliseid seisukohti ükski riigi institutsioon kujundanud ei ole. 

Rahvusvahelisest õigusest tuleneb riigi õigus kahjutasu ning vabandamist nõuda. Selle õiguse kaotab riik rahvusvahelise õiguse komisjoni riigivastutuse sätete art. 45 järgi, kui loobub selge tahtega nõudest või on nõustunud ise nõude lõppemisega. Leedu põhiseaduskohtu esimees dr. Dainius Zalimas on seisukohal, et see nõustumine võib kõne alla tulla riigi passiivsuse puhul nõudega õigeaegselt tegeleda.

See, kuidas ja millisel viisil Eesti Vabariik tulevikus oma nõudeõigust realiseerib, on otsus, mille peab langetama tulevikus valitsus. Minu seisukohalt on mõistlik käituda Balti riikidel selles küsimuses ühiselt," kirjutas justiitsminister.