"Eesti ja Läti justiitsministrid rõhutavad, kui oluline on mäletada nõukogude okupatsiooni inimkaotusi ja uurida kahju hüvitamise nõude võimalusi Nõukogude Liidu õigusjärgselt riigilt Venemaa Föderatsioonilt," seisab ministrite Dzintars Rasnacsi ja Urmas Reinsalu 21. augusti avalduses, mis järgnes Riias toimunud Eesti ja Läti valitsuste ühisistungile ning pälvis mõistagi Venemaa meedia tähelepanu.

Omavahelisel kohtumisel tutvustas Reinsalu Läti kolleegile ka õiguslikku uuringut, kuidas rahvusvahelise õiguse seisukohast okupatsioonikahjude hüvitamise teemaga edasi liikuda, sest detsembris 2016 kutsus Reinsalu kokku Eestis sellekohase komisjoni.

Eesti peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas nimetas Rasnacsi ja Reinsalu nüüdset avaldust "kahe ministri algatuseks, millel puudub Eesti valitsuse mandaat".

"Eesti välispoliitika on järjepidev ja nagu eelmised valitsused ei tegele Eesti riik [ka praegu] Venemaa Föderatsioonile aktiivselt kahjunõude koostamise ja esitamisega," ütles Ratas Keskerakondlaste juhitud Tallinna linna munitsipaalportaalile stolitsa.ee.

ERR-i andmetel püüdsid Reinsalu ja Rasnacs suruda okupatsioonikahjude teemat Eesti-Läti valitsuste ühisistungi ametlikku lõppavaldusse, kuid ei Tallinnast ega Riiast nad oma ideele toetust ei saanud.

Keskerakonna mõjukama konkurendi ja suurima opositsioonipartei, Reformierakonna parlamendifraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul peaks justiitsministril olema ammu teadmine, et Venemaalt sentigi ei saa. Ligi sõnul peab raha asemel Venemaalt tihti nõudma tsiviliseeritud väärtuste austamist.

"Välispoliitiliselt ei tee me end nende nôudmistega suuremaks, vaid väiksemaks, sest raha asemel peame Venemaalt alatihti nõudma tsiviliseeritud väärtuste austamist. Raha küsimine on piisavalt labane tegevus, et varjutada nôudmisi vabastada okupeeritud alad, austada inimôigusi vôi mitte sekkuda teiste riikide poliitikasse. Eestil on oma usalduslimiit Venemaa suhtes nõudlikud olla näimata väiklasena, seepärast peame teemasid valima ja reastama," kommenteeris Ligi.

Samuti jätavad Reinsalu toetuseta koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid. Juba 2016. aasta lõpus kinnitas välisminister Sven Mikser, et "Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale" ja nimetas Reinsalu vastupidist tegevust sooloks. Miksergi kinnitas välispoliitika järjepidevust, meenutades eelmise peaministri Taavi Rõivase (Reformierakond) ja välisministri Marina Kaljuranna eitavat suhtumist Venemaale okupatsiooniarve esitamisse.

"Mingisugust rapsimist ei ole kindlasti mõistlik endale väikese ning julgeolekut ja stabiilsust hindava riigina lubada. Astuda samme, esitada pretensioone, nõudmisi, millel ei ole tegelikult mingisugust perspektiivi ja mis ka ei tekita mõistmist meie olulisemate partnerite seas – seda ma ei pea mõistlikuks," rääkis toona äsja välisministriks saanud Mikser.

Sotside esimees ja riigikogu fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski kinnitas, et tal ei ole neile Mikseri sõnadele midagi lisada. "Meie arvamus ei ole muutunud," ütles ta nüüd ERR-ile.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel, parlamendi väliskomisjoni liige, toetab küll "retooriliselt teema tõstatamist", ent ei pea lahenduseni jõudmist praegu realistlikuks.

"Kommunismi kuriteod on hukka mõistetud, neid tuleb veel hukka mõista, kuid Venemaal ei ole demokraatliku režiimi, kellega saaks neist asjadest rahvusvahelise õiguse mõttes rääkida," sõnas Herkel.

Möödunud aastal Isamaast ja selle riigikogu fraktsioonist lahkunud Marko Mihkelson, parlamendi väliskomisjoni esimees, tõdes samuti inimsusevastaste kuritegude aegumatust ja lootis, et ka Venemaa puhul jõutakse ükskord kohtupäevani. "Ent justiitsminister Reinsalu populistlikust soolost jääb mulje, et ta tegutseb selle nimel, et me kunagi ei jõuaks nendes küsimustes Eestile vastuvõetava reaalse lahenduseni," ütles Mihkelson.

Jõudmaks ligilähedalegi sellele, et Venemaa võiks korvata tema poolt toime pandud moraalset ja füüsilist kahju Eesti rahva suhtes, peab ta esmalt jõudma arusaamiseni oma tegude sügavast ebaõiglusest, aga on sellest veel väga kaugel nagu näitab Gruusias ja Ukrainas toimuv, lisas Mihkelson.

Vaid EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme annab täieliku toetuse Eesti-Läti justiitsministrite sõnadele okupatsioonikahjude hüvitamisest. "Loomulikult tuleb sellega tegeleda," ütleb ta ja loetleb siis: "Esiteks peaksime loobuma [Eesti-Vene] piirilepingust. Siis minema null-punkti ja panema kõik oma pretensioonid lauale. Loomulikult on nende seas ka okupatsioonikahjude hüvitamine [Venemaa poolt]."