Tegemist on 2014. aasta 13. oktoobril rahvusvahelises investeeringualaste vaidluste lahendamise keskuses algatatud arbitraažmenetlusega, mis puudutab AS-i Tallinna Vesi ja United Utilities Tallinn B.V kaebust Eesti riigi vastu.

Justiitsministeeriumi hinnangul on analüüsi kohaselt riigil võimalik vaidlus võita või vähemalt kahju hüvitist olulises osas vähendada ning juhul, kui riik vaidluse võidab, on võimalik taotleda vastaspoolelt riigi menetluskulude osalist või täielikku hüvitamist.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim.

2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile ning selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks.

See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.