Parlamendi ülemkojast alguse saanud hagiga üritatakse selgeks teha, kas NPD ohustab Saksamaa demokraatlikku riigikorda või mitte. Kümne aasta eest toimunud sarnane katse erakonda keelustada ebaõnnestus.

Esimesed istungid toimuvad 1.-3. märtsini Karlsruhe linnas.

Saksa valitsus toetas hagi esitamist.

Partei vastaste sõnul kujutab see endast ohtu Saksamaa põhiseaduslikule korrale ja demokraatiale, vahendas "Aktuaalne kaamera". Partei mainifesti nimetati täna neonatsistlikuks ja praktiliselt identseks Adolf Hitleri ideedega.  

"Partei keelustamine kujutab endast representatiivse demokraatia avaldust ja aitab lahendada probleemi, mis on vabasse ja demokraatlikku põhiseadusesse kirjutatud. Konkreetselt, et vabadust võib kasutada ja selleks, et vabadust võtta. Seega saab vabaduse põhimõtteid kasutada nende endi vastu. Näiteks, kui parteid kasutavad konstitutsioonilist vabadust, et võtta vabadust neist erinevalt meelestatud inimestelt," ütles Saksa konstitutsioonilise kohtu president Andreas Vosskuhle.

Kriitikute hinnangul annab algav arutelu 1964. aastal asutatud NPD-le üleriikliku kajastuse ning partei keelustamine võib teha selle juhtidest märtrid. Erakonnal on umbes 5200 liiget.

Erakond sai 2013. aasta parlamendivalimistel 1,3 protsenti häältest ega pole kunagi ületanud 5-protsendist valimiskünnist. Samas on nad esindatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlamendis ja mitmes linnavolikogus.

Lisaks on neil saadikukoht Euroopa parlamendis. Seda täidab hetkel erakonna endine juht Udo Voigt, kes nimetas Adolf Hitlerit ühes intervjuus "suureks riigimeheks".

Saksamaal ei ole ühtegi parteid laiali saadetud enam kui poole sajandi jooksul.