Eesti Raudtee juhid on praegu Moskvas, kus Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul üritavad nad selgitada, millised on perspektiivid ja võimaluse korral täiendavate partiide osas kaubelda.

Nii vedajate kui Eesti Raudtee jaoks tähendab vedude langus tulude vähenemist. "Rusikareegel on, et 1 miljon tonni on 2,5 miljonit eurot tulu, seega mõjub see kindlasti finantstulemile ja investeerimisvõimekusele, mis puudutab Eesti Raudteed kui infrastruktuuri ettevõtet," rääkis Vare "Aktuaalsele kaamerale".

Vedajate ehk EVR Cargo ja erafirmade jaoks on kahju veelgi suurem ja toob ilmselt kaasa ka koondamisi. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal lubab paigutada raudteetaristu korrashoidu rohkem raha.

"Kui küsida, kas transiidi ja kaubamahtude langus Venemaalt ja Ukrainast, mis on eeskätt seotud nende riikide majandusolukorraga, siis see kindlasti mõjutab, sest mida vähem kaupa liigub, seda enam peab riik panustama selle taristu ülalhoidmiseks, mida kasutatakse ka reisijate veoks," ütles Michal.

Sadamatest saavad rohkem kahju need, kus suurem osakaal on vedelkütuste vedudel. Sillamäe sadama juhi Tiit Vähi sõnul tuleb seal tegevust koomale tõmmata ja tõenäoliselt ka töötajaid koondada. Tallinna Sadamat puudutab naftavedude mahu langus suhteliselt vähe.

"Kui rääkida langusest, siis see puudutab Tallinna Sadama puhul eelkõige masuuti ehk tumedaid naftasaadusi. On erinevaid tooteid, mis näitavad hoopis kasvutrendi – puistlast, vili, väetised ja ka suhkur," ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Kaubavedude kogumahu langust kompenseerib Tallinna Sadama puhul osaliselt ka reisijateveo kasv.