Asjatundjad ei pea Läti kaubavedude langust Venemaa kättemaksuks

Foto: Postimees/Scanpix

Venemaa riikliku raudteekompanii Venemaa Raudtee (RŽD) loobumine suuremast osast kaubavedudest Läti sadamatesse ei ole ilmselt kättemaks Lätile vastuseisu eest Nord Stream 2-le, vaid tuleneb Venemaa strateegiast suunata kõik kaubad Vene sadamatesse, leiavad asjatundjad.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ütles ERRile, et kaubavedude kukkumine oli tegelikult ette teada.

"Venemaal on võetud vastu selline dokument nagu Vene infrastruktuuri arendamise strateegia aastani 2030 ja seal on selgelt kirjas, mis kaubad ja mis aastal tuleb ümber suunata Vene sadamatesse," selgitas ta.

"Jutt on siis masskaupadest ja Vene eksportkaubad peavad selle dokumendi kohaselt liikuma välja läbi Vene sadamate. Nende infrastruktuur on piisavalt arendatud ja võimsused on olemas, nii see plaanipäraselt läheb," lisas Laidvee.

Kuigi Läti meedias spekuleeritakse, et Vene Raudtee käitumise taga on kättemaks selle eest, et Läti on seisnud vastu Venemaa gaasijuhtmeprojektile Nord Stream 2, ei pea Eesti Raudtee juht seda peamiseks põhjuseks.

"Siin võib otsida veel mingeid momente, aga põhiline on see, et on võetud pikaajaline strateegia suunata Vene eksportkaubad Vene sadamatesse. See ongi nii lihtne, siin ei ole mingit muud asja," nentis Laidvee.

Ta märkis, et Eestis oli selline periood nagu nüüd Lätis umbes kümme aastat tagasi. Kaubavoog umbes kümne miljoni euro ulatuses, mis me toona Lätile kaotasime, võetakse nüüd ka nendelt ära.

Eesti Raudtee nõukogu endine esimees ja transiidiekspert Raivo Vare ei pidanud samuti Läti transiidis toimuvat Venemaa kättemaksuks, vaid märkis, et põhjused on mujal - Venemaa üldises strateegias, turuolukorras ja huvides.

"Siin langeb poliitika ja majandus Vene poolt vaadates kokku. Iga riigi huvi on arendada oma struktuuri. Seda on tehtud pikka aega ja alati on seda samal ajal Vene eripärast tulenevalt seostatud ka poliitikaga," tõdes ta.

Vare hinnangul on tegemist seaduspärase protsessiga. Alustati Eestist ja liigutakse edasi Lätti. Mõjutab ka hooajaline pool, sest terve hulk kaubagruppe, kus järsk langus on toimunud, on ka turul praegu languses.

"Neid lihtsalt on vähem vedada ja neid müüakse vähem. Selles mõttes on ka soodne hetk neid muudatusi teha," selgitas transiidiasjatundja.

Eesti Raudtee juht leiab, et lätlastel on Eesti kogemusest mõndagi õppida ja ta kinnitas, et sel teemal kindlasti ka suheldakse.

Eelmisel nädalal kohtus Laidvee Moskvas Vene Raudtee esindajatega ning arutlusel oli peamiselt reisiliiklus, mis koostöös väga hästi toimib.

"Seal ka tõdeti kaubavedude osas selgelt, et pikaajalise strateegia kohaselt peab eksport minema läbi Vene sadamate. Aga samas on ka meil siiski palju importkaupa sinna suunda liikumas. Selles osas takistusi ilmselt ei tehta," rääkis Laidvee. "Leppisime kokku, et jätkame arutelu juba töögruppide tasandil, et saada transiidikaupasid ka ekspordi poole pealt".

Läti Raudtee: raudteetransiit mais väga ei langenud

Läti Raudtee (Latvijas dzelzceļš) esindaja Maris Ozols ütles kolmapäeval BNSi teatel, et mais on Venemaalt Lätti raudtee kaudu jõudnud 2,64 miljonit tonni kaupa, mida on kaks protsenti vähem kui mullu samal perioodil.

Ozolsi sõnul oli 22. mai seisuga Vene-Läti raudteetransiidi maht 2,64 miljonit tonni ehk 98 protsenti mullu sama perioodi mahust. Ozolsi hinnangul ei ole tegu erilise langusega.

"Kevadel ja suvel on hooajaline trend, et kaubamahud langevad väiksema energianõudluse tõttu," märkis Ozols, lisades, et töö käib tavapäraselt – kaubavedu koordineeritakse ja kaupa transporditakse.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: