Need raamatud, mida Läti valitsuse juures tegutsev komisjon sel nädalal Riias esitles, on põnev lugemismaterjal. On välja arvutatud, et okupatsioonikahjud Lätis ja Eestis olid enam-vähem võrdsed, Leedus suuremad. Iseküsimus on, mida nüüd poliitiliselt või üleüldse nende numbritega peale hakata.

Kuigi Lätis loodi okupatsioonikahjude uurimise komisjon juba 11 aasta eest, rahapuuduse tõttu see vahepeal ei töötanud. Vastsed Nõukogude aja mõju hindavad raamatud võrdlevad Läti majandusnäitajaid teiste riikide omaga, juttu on ka muudest valdkondadest.

"185 miljardit eurot on majandusele tekitatud kahju. Ainult majandusele. Lisaks on demograafiline kahju, keskkonnakahjustused, sõjaväe tekitatud probleemid. Kokku arvutatult teeb see vähemalt 300 miljardit eurot. Nagu ma tean, on sama suurusjärguni jõutud ka Eestis," selgitas Läti okupatsiooniuuringute ühingu juht Ruta Pazdere.

185 miljardit eurot majanduskahju on välja arvutatud kahel meetodil: hinnates olukorda vabalt arenenud riikides ning vaadates Läti eelarvetulu ja sealt Moskvasse suunatud raha.

"Võrdlesime, milline oli 1940. aastal olukord meiega sarnastes riikides - näiteks Soomes või Taanis. Ja nii me hindasime, mis on nende aastakümnete jooksul toimunud. Milline on majandusolukord praegu Soomes ja milline Lätis," tutvustas Pazdere.

Oma mõju on avaldanud ka Nõukogude-aegne tohutu inimeste sissevool Lätti.

"Viiekümne okupatsiooniaasta jooksul saabus meile kolm miljonit inimest. Nende kõigi jaoks pidime ju ehitama maju, lasteaedu ja koole," tõdes Pazdere.

Kuigi Balti riikide justiitsministrid sõlmisid koostöömemorandumi, pole kahjunõude esitamine Venemaale ei Läti ega ka Eesti valitsuse päevakorras.

"Minu meelest on loomulikult tähtis ajaloolises plaanis teada saada, palju Nõukogude okupatsioon meile maksma läks. Kuid valitsuses pole see teema arutlusel," kinnitas Läti välisminister Edgars Rinkevics.

"Läti okupatsioonikahjude komisjoni juhid leiavad, et sümboolne vabandus võiks Venemaalt siiski tulla," selgitas Eesti välisminister Marina Kaljurand meie lõunanaabrite ootusi.

"Meie arvates võiks Venemaalt küsida vabanduseks või kompensatsiooniks sümboolselt ühe euro. Peaminister on väga selgelt välja öelnud, et tema valitsus ei hakka kompensatsioonikahjusid välja nõudma," rõhutas ühingu juht Pazdere.

Läti komisjoni liikmed tõdevad aga kogutud teabe kohta, et hea teada.