"Kui me käisime riigikaitse komisjoniga Lõuna-Eestis, siis nii Kuperjanovi pataljoni ohvitserid, Võru KL maleva inimesed, setud kui ka piirivalvurid rääkisid, et droonide lennud on kordades suurenenud. Kusjuures, need droonid ei lenda ainult metsa või põllu kohal, vaid ka sõjaliste ja kaitseväe objektide kohal ning piki piiri," rääkis erukindral ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots "Aktuaalsele kaamerale".

"Meil on droonide kasutamine üldse julgeoleku, riigikaitse tagamise poolelt reguleerimata," lisas Laaneots.

Kui drooni lennutaja pole lennuametit sellest teavitanud, ei juhtu midagi. "Lihtsalt oleks oht, et ta põrkab mingi muu lendava lennuvahendiga kokku. Muud midagi," rääkis OÜ Eli tegevjuht Tõnu Vaher.

Droon võib mõne muu lendava objektiga kergesti kokku põrgata, sest see on väike ja ilma tehniliste vahenditeta on seda peaaegu võimatu avastada. Eriti keeruline on drooni märgata just linna kohal.

"Kui olemas on radarsüsteemid, mis suudavad drooni jälgida – põhimõtteliselt nad suudavad neid jälgida väga kitsastes alades, piiri ääres või kuskil mujal. Linna kohal või urbaniseeritud keskkonnas drooni avastada saab ainult inimene. Ega lennuamet sellest muud moodi teada ei saagi, kui inimene sellest teavitab," nentis Vaher.

Mida teha, kui n-ö paha droon on avastatud? Majandusministeerium kavandab lennundusseadusse kirjutada mehitamata õhusõiduki mõiste. Praegu arutatakse, millistel tingimustel drooni alla tuua.

"Arutame koos sise- ja kaitseministeeriumiga võimalusi, et kui keegi peaks lennutama drooni riigile oluliste objektide kohal, siis mida selle objekti allatoomiseks teha ja mis moodi see alla tuua," rääkis MKM lennundustalituse juhataja Priit Rifk.

Eelnõu peaks käesoleval aastal jõudma valitsusse kooskõlastamiseks.