Droon ehk igamehe silm taevas on muutunud sama kättesaadavaks ja käepäraseks kui nutitelefon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lennuametil on droonilennutajatele hea uudis. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on veel enne jaanipäeva plaanis käivitada mobiililahendus, millega drooniomanik saab oma lennu registreerida sekunditega.

Kuid on ka neid, kellele ei meeldi, et neile ülevalt alla põrnitsetakse.

"Näiteks vanglate kohal ei tohi lennata või sõjaväeosade kohal ei tohi lennata," märkis lennuameti peadirektor Kristjan Telve.

Drooni lennutamist kontrollivad lennuamet ning politsei- ja piirivalveamet. Droonilennutajate kontroll pole sugugi lihtne - taevas pirisev sitikas tuleb tuvastada ja siis leida lennutaja asukoht. Pahatihti ei saadagi aru, et ollakse sihikul.

"Kõige markantsem näide on vast, kui Tartu vanglas potsatas maha üks droon," nentis Telve.

Droonivastaseid vahendeid toodab Eestis seni vaid paar väikeettevõtet. Mustamäel asuv Rantelon on tootnud erinevaid raadiosidel põhinevaid tuvastusseadmeid juba 15 aastat. Nende tootmisliinilt tulevad elektroonilise võitluse relvad kasutamiseks ka Eesti jõuametkondades.

Droonide ja segajate tootjad võistlevad omavahel - mõlemad püüavad turul vastasest samm ees olla.

"Siin käib võidujooks. Droonitootjad püüavad teha oma toodet vähemsegatavaks juba sellepärast, et kui mitu drooni korraga võistlevad näiteks võistlustel, siis et nad omavahel ei segaks," selgitas Rantelon OÜ peainsener Priit Kinks.

Droonist on saamas tarbeese. Kas või kaunist loodust võib sellega igamees jäädvustada efektsemalt kui käsikaameraga. Euroopa Liit koostab üldist droonilennutamise reeglistikku, mis peaks valmima paari aasta jooksul.

"See siis käsitleb droonilennutamisega seonduvaid reegleid - kus, milliste lubadega ja pädevustega tohib droone lennutada," lausus lennuameti peadirektor Telve.