"Riik algatades seda määruseprotsessi on lähtunud sellest, et lendorav on väljasuremise ohus ja vajab kaitset. Me teame, et ka põlevkivisektor on väljasuremise ohus, aga ühel puhul on olemas alternatiiv pikemas perspektiivis ja teisel puhul ei ole," ütles Pomerants "Aktuaalsele kaamerale."

Keskkonnaminister algatas määruse, mis muudab lendoravate püsielupaikade piire ja moodustab 25 uut püsielupaika.

Metsa alla, kuhu on planeeritud Sonda kaevandus, jääb 5 lendorava elupaika. Sonda kaevanduse rajamise eesmärk on 5200-lt hektarilt saada ligi 150 miljonit tonni põlevkivi. Uued võimalikud elupaigad ja rändekoridorid võivad kogu projekti nullida ning kahju võib olla miljardites eurodes, leiavad ettevõtjad.

"Kaks suurt õlitööstust- Viru keemia Grupp ja Kiviõli keemiatööstus - ma räägin 2 200-st töötajast ja kogu selle õlitööstuste perspektiivist. Ilma Sonda või muu maardlata ei ole sisuliselt võimalik ju põlevkiviõli toota," ütles Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann.

Suurem osa lendoravate püsielupaikadest on riigimaal. Erametsaomanikule tähendab orava naabrus, et oma metsas toimetada ei saa. Riik ostab need maatükid ära ja selleks on planeeritud üle miljoni euro. Kaitseala asutamise eelseid läbirääkimisi tuleks ministri arvates alustada aga konflikti- ehk siis Sonda piirkonnast.

Kiviõli keemiatööstuse keskkonnajuht Andres Harv ütles, et nende hinnangul on planeeritud muudatused tulnud natukene liiga hilja. Samuti ei ole neile teadaolevalt arvesse võetud sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.

Zooloog ja lendoravate ekspert Uudo Timm peab keskkonnaministri algatust igati positiivseks, sest lendorava elu on läinud aina keerulisemaks ja loomade arv väheneb.

"Tuleb tunnistada, et mitte ühtegi lendorava leiukohta praegu teadaolevalt allmaakaevandatud aladel ei ole Seega me ei tea põhjusi, miks seal lendoravaid ei ole," ütles Timm.