Ajakirjanikele rääkisid Jekaterinburgist pärit ehitusinseneri Marija Gagarina kadumisest tema kolleegid, kelle sõnul pidi naine 22. juunil tööle naasma, vahendasid Lenta, Komsomolskaja Pravda jt.

Matkama läks Gagarina 18. juunil, enne seda oli ta end registreerinud Ivdeli linna päästeametnike juures. Ametnike kinnitusel pole otsinguoperatsiooni veel alustatud, sest kuigi nad on kadunuks jäämisest kuulnud, pole neile veel ametlikku kadunuks jäämise teadet saabunud.

Väljaande Life andmetel oli Gagarinal kavas jõuda paari päevaga Djatlovi kuruni ja minna pärast seda Otorteni mäele. Päästeametnike hinnangul aga nii lühikese ajaga sellist vahemaad läbida ei õnnestuks.

Juhtumi asjaolud on veel selgitamisel, väidetavalt oli Gagarina ühe matkagrupi liige, mis tähendab, et kui kadunuks jäämine kinnituse saab, võib teadmata kadunuid olla isegi rohkem.

Piirkond on seotud 1959. aastal aset leidnud kurikuulsa juhtumiga, mille käigus hukkus üheksa matkajat. Suurem osa matkajatest olid Uurali Polütehnilise Instituudi üliõpilased või vilistlased. Kuru on nimetatud matkarühma juhtinud Igor Djatlovi järgi.

Juurdlusandmete kohaselt põgenesid matkajad oma telgist seni teadmata põhjusel ja külmusid pakases surnuks. Mõnel surnukehal leiti vigastuste jälgi.

Sellise käitumise põhjus on senini välja selgitamata ning juhtumit ümbritsev salapära on toonud kaasa ka erinevate vandenõuteooriate leviku. Osa vandenõuteooriate pooldajatest on viidanud muuhulgas ka mansi rahvapärimusele, mis seostavat piirkonda "kurjade jõududega". Samas on mõned lingvistid ja antropoloogid sellised väited ümber lükanud.

Samuti on Djatlovi kuru intsidendi teemal kirjutatud raamatuid ja vändatud filme.